Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liivik ja Jürgenson pääsesid
Parts soovis, et prokuratuur alustaks kriminaalmenetlust, sest Liivik ja Jürgenson on võtnud Eesti Raudtee erastamislepingu sõlmimisega riigile ebaseaduslikke kohustusi.
Riigikontroll ei ole viidanud ühelegi kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteokoosseisu tunnusele, millega võib erastamislepingu sõlmimisel riigile õigusvastaselt võetud suurte rahaliste kohustuste võtmisega tegemist olla, seisab riigiprokuratuuri süüdistusosakonda juhtiva riigiprokuröri Alar Kirsi allkirjaga vastulauses.
Erastamislepingute sõlmimine kui tegu ei olnud riigiprokuratuuri meelest ametiisikute ametiseisundi tahtlik ärakasutamine, vaid nendele riigikogu otsuse ja valitsuse korraldusega pandud otsene ülesanne.
Samuti pole prokuratuuri teatel võimalik väita, et Liiviku ja Jürgensoni poolt riigile tingimuslike, tekkida võivate, määratlemata kohustuste võtmine oleks kriminaalõiguslikult hinnatav kui põhiseaduse § 65 p.10 eirav tegu.
Lepingute sõlmimisega ei ole praeguseks, mil lepingud ei ole realiseerunud ega ole saabunud tingimusi, mille alusel saabuks reaalne oht. Seega puudub kuritegelik tagajärg, st ei ole põhjustatud olulist kahju (ei materiaalset ega moraalset) riigi huvidele kriminaalkoodeksi mõttes, leidis riigiprokuratuur.
Autor: ÄP