Omavalitsusel õigus maatüki ostja kõrvale tõrjuda

Merike Ojasson 27. juuli 2001, 00:00

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse järgi on kohalikel omavalitsustel ostueesõigust aega kasutada uue aasta alguseni. Maaostja jaoks tähendab see ohtu, et kuigi ostu-müügileping on notari juures vormistatud, on omavalitsusel õigus kaks kuud pärast seda otsustada, kas ta on sellest kinnisasjast huvitatud või mitte.

Tallinnas tegutsev notar Sirje Rõõm kinnitas, et ostu-müügilepingus on alati kirjas, et omavalitsusel on ostueesõigus ja enamik notareid räägib sellest ka inimestele eraldi.

?Minu praktikas on olnud vaid üksikud juhtumid, kus omavalitsus on oma ostueesõigust kasutanud,? ütles Rõõm.

Juhul kui vald või linn tahab oma õigust kasutada, sõltub edasine asjaajamine sellest, kas esimene ostja on ka kinnistusraamatu järgi omanik või mitte. Kuna kinnisturaamatusse kandmiseks on aega kolm kuud alates ostu-müügilepingu allkirjastamisest, võib juhtuda, et kuigi inimesele tundub, et leping on sõlmitud, otsustab vald ikkagi oma eesõigust kasutada ja kinnisasja endale osta.

?Väike-Maarja vallas on olnud juhtumeid, kus vald on ostueesõigust kasutanud ja pärast on metsamaad ikkagi oksjonil edasi müüdud. Vaheraha jääb sel juhul vallale,? rääkis Lääne-Virumaal kinnistute ostu-müügiga tegeleva OÜ Artistron juhatuse liige Raul Vahter.

Vahteri arvates kasutatakse ostueesõigust valdades vaid juhul, kui volikogule tundub, et tehtud on odav tehing, millega püütakse varjata tegelikku ostu-müügihinda ja hoiduda kõrvale maksude tasumisest.

Saku vallavanema Arvo Pärniste kinnitusel on nende vald ostueesõigust kasutanud vaid juhul, kui kinnisasi on vajalik valla edasiseks arenemiseks.

?Ostsime eesõigusega maatüki, kus asus kruusamaardla. Oli näha, et selle tulevased omanikud ei ole meie riigi kodanikud ja me ei tahtnud varianti, kus vald pidanuks teede remontimiseks vajalikku materjali hakkama ostma kellegi käest, kes tegutseb veel meie valla piirides,? selgitas Pärniste.

Teised juhtumid, kui Saku vald on ostueesõigust kasutanud, on seotud kinnisasjade hindadega. ?Kui näeme, et põhjendamatult madala hinnaga on müüdud põllu- või metsamaad. Näiteks juhtum, kus vana inimene müüb raha saamiseks oma tagastatud maa odavalt vahendajale. Kuidas ma saakski uskuda Võrumaal registreeritud ettevõtjat, kes pole oma ettevõtlusega veel alustanud ja nüüd lubab, et hakkab Harjumaal põldu harima. Inimene, kes ostab maatüki perspektiiviga, tuleb tavaliselt enne ka vallamajja konsulteerima ja uurima. Meie jaoks on probleemsed just vahendajad,? rääkis Pärniste.

Viimsi vallasekretäri Eda Ilvese sõnul on neil eesõigust kasutatud vaid korra.

?Tammneemel oli 700ruutmeetrine hoonestamata maa, mille eest maksti 7000 krooni. Tegime notarile avalduse, et soovime ostueesõigust kasutada, ka ostja oli nõus selle vallale loovutama. Meil oli just sellele maatükile vaja ehitada tehnovõrk ja kuna hind oli soodne, otsustasimegi niimoodi teha,? ütles Ilves.

Võrus tegutseva Hermes Kinnisvara juhataja Jaan Ansmann toetab omavalitsuse õigust ise otsustada nii metsamaade kui puhkepiirkondadesse jäävate maade üle. ?Probleeme võibki tekkida vaid juhul, kui lepingus tahetakse hinda madalamana näidata ja siis on võimalus kasutada ostueesõigust igati põhjendatud,? arvas Ansmann. ?Selle aasta märtsikuust kehtib ka kord, et metsakinnistuid ei saa kahe aasta jooksul edasi müüa, seegi kaitseb vahendajate eest.?

Metsaomanikud püüavad ostueesõiguse kasutamist piirata sellega, et seavad kinnisasjale hüpoteegi või tõstavad kinnistu hinna nii kõrgele, et omavalitsus peab ostueesõigusest loobuma.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing