Petturid pakuvad diislikütuse pähe rasket kütteõli

Sulev Oll 27. juuli 2001, 00:00

Kümned transpordifirmade juhid kinnitasid, et neile on tänavu pakutud nn odavat diislikütust, mille taga võib aimata pettust.

Viljandi ATP peadirektor Ady Anijärv mäletas kolme sarnast juhtumit, aga ei suutnud meenutada, kes talle pakkumised faksiga saatsid. Nii tema, aga ka Raplamaa firma Alu Veok juhatuse esimees Aivo Härmaste loobusid kahtlastest pakkumisest.

Tolliameti järelevalve osakonna kontrollitalituse juhataja Lauri Aasmanni kätte jõudnud andmete järgi on rasket kütteõli tanklates diislikütusena müüdud. Tanklaid Aasmann ei nimetanud.

Ka on teada, et tolli järelevalve all olevat rasket kütteõli on kiiresti ja korduvalt edasi müüdud, kusjuures ostjate-müüjate seas leidub ka suure vedelkütusekäibega firmasid. Viimaste, aga ka hiljem kaduma määratud firmade abil vahetab raske kütteõli nime, muutub diislikütuseks ja saab sertifikaadi.

Ka pole välistatud, et diislikütusest raskema fraktsiooniga ja vahel ka veidi väävlirikkam raske kütteõli segatakse väga heade omadustega diislikütusega, saades nii produkti, mille omadustele ka tarbijakaitsel etteheiteid pole.

Tänavu kevadest aktuaalseks muutunud kütusepettus rajaneb tõsiasjal, et tuhandete tonnide ulatuses Eestisse toodud raske kütteõli sarnaneb väliselt ja mitmelt näitajalt diislikütusega ning põleb ka auto- ja traktorimootorites.

?Silmaga kõnealusel raskel kütteõlil ja diislikütusel vahet ei tee,? ütles kütuse analüüsiga tegeleva SGS Eesti turundusjuht Heli Väinoja. ?Küll võib diislikütuse pähe tangitud raske kütteõli kahjustada automootoreid, näiteks kütusepumpasid.?

Tarbija petmise kõrval petavad kütusevõltsijad ka riiki. Aasta esimese kuue kuuga on rasket kütteõli Eestisse imporditud 25 000 tonni, andes maksimaalselt võimaluse 75 miljoni krooni suuruseks pettuseks, sest diislikütuse kilo pealt tuleb tasuda aktsiisi 3,04 krooni, raske kütteõli on aga aktsiisivaba.

Osa raskest kütteõlist põletatakse kateldes. Samas tarbivad Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu liikmed umbes poole mahust, mis on Eestisse imporditud. Ühingu tegevdirektori Tarmo Gede kinnitusel ei soeta katlamajad pikaajalisi varusid.

Rasket kütteõli on sihipärase kasutamise kindlakstegemiseks jäetud tollijärelevalve alla. ?Toll kontrollib kõiki selliseid naftasaadusi, millega seoses on tekkinud kahtlusi võimaliku maksupettuse osas,? selgitas Lauri Aasmann.

Majandusministri nõuniku Ülo Veldre sõnul võib suure tõenäosega väita, et illegaalse kütuseäri taga on legaalne firma. ?Kes ta on, kuidas teda kindlaks teha ja vahele võtta, on ilmselt maksuameti ja majanduspolitsei asi,? ütles ta.

Veldre hinnangul saab petturite vahelevõtmise kohaks olla raamatupidamine, sest tõenäoliselt müüakse valepaberitega kütus nii hulgi kui ka jae mõne teise, õigete paberitega kütte varjus. ?Seega peaks vahe välja tulema saatelehtede võrdlemisel,? sõnas ta.

Tanklas või kütuseterminalis saaks Veldre hinnangul petturi vahele võtta ainult siis, kui kõik tünnid ja torud kontrollimise hetkel plommida ja kogused täpselt üle mõõta ning samas blokeerida kogu paberimajandus. ?Vastasel korral hangitakse analüüside tegemise ajal tegelikule olukorrale vastavad paberid ja järelkontrolli ajaks on asi enam-vähem korras,? rääkis ta.

Tolliametist rahandusministeeriumisse saadetud ettepanekute kohaselt saaks raske kütteõliga pettust piirata aktsiisiga maksustades.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro maksustamist ei poolda. ?75 protsenti kütuseaktsiisist läheb maanteede korrashoiuks,? ütles ta. ?Seega poleks katlakütuseks mõeldud raske kütteõli maksustamine õiglane.? Oro nõustus tolli ettepanekuga erimärgistada raske kütteõli ja lubada seda sõidukites kasutada, kuid sel juhul maksustada aktsiisiga.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing