Silmailu pakkuv aed laisavõitu aiapidajale

Suure vaeva vältimiseks soovitab aednik Mari Laane aiaomanikel vähendada tavalise, alates mai algusest kaks korda nädalas pügamist vajava muru pinda ja asendada see pinnakattetaimede, põõsaste-lillede kombinatsioonide ja kruusa või sillutisega.

Kes murust loobuda ei taha, võib külvata krundi vähem käidavatesse kohtadesse lillemuru, mis sisaldab madalaid kõrrelisi, kellukaid, nurmenukke, tõrvalilli, karikakraid, kurerehasid ja teisi aasalilli.

?Lillemuru külvatakse maha aprilli lõpus ja see vajab rohket hoolt ainult esimesel aastal, mil muru tuleb aeg-ajalt kasta ja väetada muruväetisega. Edaspidi niidetakse lillemuru tiheduse saavutamiseks mai keskel üks kord ja lastakse seejärel õitseda,? annab aiandusasjatundja nõu.

Tõeline aia ehe on kiviktaimla, mis nõuab aiapidajalt küll korralikku ettevalmistustööd, aga hiljem on kergesti hooldatav ja pakub silmailu aastateks.

Kiviktaimla peaks paiknema päikesepaistelises ja tuulises kohas. Huvitava välimusega kive võib otsima minna näiteks mere äärde.

Kiviktaimla rajamisel kaevatakse kivid kahe kolmandiku ulatuses maasse. Taimed istutatakse savika aiamulla, turba ja liiva segusse.

Taimedest võiks kiviktaimlasse valida padjandtaimi nagu aubrieeta, padjandfloks, karpaatia kellukas, liivatee ja põõsaste ning okaspuude kääbussordid.

Kloostrimetsa puukooli omaniku Peeter Viikholmi sõnul armastavad aiapidajad enamasti neid taimi, puid ja põõsaid, mis parajasti õitsevad. ?Kogu aeg on populaarsed ka enelad ja peenraroosid ning põõsasmaranad. Juuli keskelt kuni külmadeni õitseva põõsasmarana suhtes on nüüd võib-olla pisut rohkem maha rahunetud. Varakevadine kraam, mida rohkem ostetakse, on viljapuud,? räägib puukooli omanik ostjate eelistustest.

Laisa inimese aia ääristamiseks ja liigendamiseks sobivad hästi põõsad, mis nõuavad vähe tähelepanu, on dekoratiivsed, annavad varju ja tekitavad piirdeid ning katavad hästi pinda. Suvilaõue saab sopilisemaks muuta näiteks grupiti istutatud sirelite, kuslapuude, enelate, ligustrite, põõsasmaranate ja ebajasmiinidega.

Praegu moes olevatest okaspuudest ja nende kääbusvormidest võiks eelistada kodumaiseid liike ? hariliku kadaka, männi- või mägimänni-, kuuse- ja elupuusorte. ?Võõramaiste okaspuudega on rohkem mängimist, sest märtsi algusest kuni mai alguseni tuleb neid päikese eest kaitsta,? selgitab Peeter Viikholm.

Kaitseks külmade tuulte eest soovitavad spetsialistid krundi põhja- ja idaküljele rajada tihedamad, vabakujulised hekid, sest siis ei pea end iga-aastase hekipügamisega kurnama. Ühtlasi on sellised hekid ka lopsakamad ning pakuvad paremini varju.

Enamasti müüakse aeda istutavaid põõsaid konteinerites ja pottides ning neid võib maha panna kevadest-sügiseni. Paljasjuurseid põõsaid istutatakse ilma lehtedeta kevadel aprilli lõpust mai keskpaigani ning sügisel oktoobris. Meeles tuleb pidada seda, et ilupõõsad vajavad lõikamist kord kolme aasta jooksul.

Tänuväärsed keskkonnakujundajad on aias ka puud, aga need vajavad palju kasvuruumi ja mõned neist ? näiteks kuused, kased ja vahtrad ? vallutavad ka ümbritseva maapinna.

Nõukogudeaegsetele suvekodukruntidele on puud sageli istutatud liiga tihedalt ja tulemuseks on aed, kus on vähe ruumi ning valgust.

Seepärast peab puukooli väikestesse istikutesse suhtuma perspektiivitundega ja kindlasti järele uurima, kui laiaks puu võra kasvab ning aiakujundusel seda arvestama. Puid on kõige parem istutada kevadel ja sügisel.

Autor: Edith Kiilmaa