Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lennureisijate arv Baltimaades suureneb

    Selle aasta esimese kuue kuuga on nii Tallinna, Riia kui Vilniuse lennujaam teenindanud peaaegu võrdselt ligikaudu 300 000 reisijat. Kõige enam on reisijatevedu suurenenud Vilniuses ? 14%, Riias 9 ja Tallinnas 5,4%.
    Tallinna ja Riia lennujaam on mõeldud rohkem kui miljoni reisija teenindamiseks aastas, ent möödunud aastal läbis mõlemat lennujaama vaid umbes 600 000 reisijat.
    ?Riia lennujaama uue terminali planeeritud reisijate läbivool on 1,3 miljonit reisijat aastas ja ma usun, et saavutame selle tulemuse lähema kümne aasta jooksul,? ütles riikliku osaühingu Rahvusvaheline Lennujaam Riga president Dzintars Pomers.
    ?Riia on kujunemas Baltikumi keskuseks ja lennujaamal on potentsiaali,? ütles Tallinna lennujaama turundusdirektori asetäitja Sven Ratassepp. ?Pole imestada, kui Riia läheb reisijate arvu poolest Tallinnast ette.?
    Tallinna lennujaama arengukava näeb ette reisijate arvu kasvu 1,4 miljonini aastaks 2015. Keskmiseks klientide arvu kasvuks aastas prognoosib Tallinna lennujaam 5?7%.
    Tallinna lennujaam vastselt renoveeritud Riia Lennujaama konkurentsi ei karda, sest klientide arvu määrab lennujaama asukoht, ütles Ratassepp. Lennujaama teeninduspiirkonnaks loetakse ala, mis jääb 2?3tunnise autosõidu raadiusse, mistõttu pole karta, et Riia lennujaama uue reisijateterminali valmimine Tallinna lennujaama kliente vähendaks.
    Asukohast tulenevalt hindas Ratassepp kõige suuremaks Vilniuse lennujaama potentsiaali, seda näitab ka reisijate arvu rohkem kui 10protsendiline kasv selle aasta esimesel poolel.
    Kaubaveo osas on sel aastal suurima, 21protsendilise tõusu teinud läbi Riia lennujaam, samas kui kauba transport Tallinna lennujaamas on vähenenud 6,8 ja Vilniuse lennujaamas 12,6%.
    Sven Ratassepa sõnul on Tallinna Lennujaamas kõik kaubaveoks vajalik olemas, paraku oleneb transpordivahendi valik kauba iseloomust ja enamik kaupa tuuakse Eestisse merd või maad mööda.
    Riia lennujaama senise hoone rekonstrueerimine ja kahekorruselise 5100ruutmeetrise üldpinnaga hoone ehitus läks maksma 405 miljonit krooni.
    Ehitustöid rahastati peamiselt kahest laenust. Möödunud aasta mais laenas 156 miljonit krooni European Investment Bank, käesoleva aasta märtsis sõlmiti laenuleping 178,5 Parex Bankiga.
    Lennukisse pääsuks ehitati viis uut silda, samuti renoveeriti perrooni ja ruleerimisteed.
    Lennujaama moderniseerimise projekti töötas välja Läti arhitektuuribüroo Arhis, suuremad teostajad olid Läti ehitusfirmad PBLC ja ACB, alltöövõtjatena oli kaasatud 35 firmat, neist ka üks Eesti firma ? AS Metus-Est.
    11 lennukompaniid teevad Riia lennujaamast regulaarlende 16 Euroopa linna. Suurim reisijate vedaja on 44 protsendiga Läti firma Air Baltic, järgnevad Finnair 10, British Airways 9 ja Lufthansa 8 protsendiga.
    Riigile kuuluv osaühing Rahvusvaheline Lennujaam Riga pakub lennukite ja reisijate täielikku teenindust aastast 1991. Lennujaama käesoleva aasta esimese poole käive oli üle 110 miljonit krooni ja võrreldes möödunud aastaga kasvas see 5%. Möödunud aastal maksis lennujaam riigieelarvesse 25,5 miljonit krooni.
    Tallinna lennujaama renoveerimiseks kulus 351 miljonit krooni. Uus reisijateterminal avas uksed 1999. aasta lõpus.
    Tallinnast väljuvad regulaarsed lennud 13 sihtkohta, lennuliine teenindab 8 firmat. Üle poole, 51% Tallinna lennuliiklusest korraldab Estonian Air, järgnevad Finnair 26% ja SAS 11%.
    Tallinna lennujaam sai möödunud aastal 151 miljoni kroonise käibe juures kaheksa miljonit krooni kahjumit, ettevõtte ärikasum oli 32 miljonit krooni. Sven Ratassepa sõnul tingis kahjumi 1994. aastal lennuraja rekonstrueerimiseks võetud dollarilaenu tagasimaksete kallinemine USA dollari kursi tõusu tõttu Eesti krooni suhtes. 2001. aastaks prognoosib ettevõte 178 miljoni kroonise käibe juures 20 miljonit krooni kasumit.
    Ka Vilniuse lennujaama on kolme viimase aasta jooksul ümber ehitatud, järgnevalt vajavad remonti teed, hotell ja lennujaamaesine.
    Vilniuse lennujaamas opereerib 12 lennukompaniid, otselennud toimuvad kahekümnesse sihtkohta.
    ___________________________________________
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.