Majandussuhted prantslastega vajavad süsti

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 29. juuli 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandussuhted prantslastega vajavad süsti
?Prantsusmaa ei ole vaadanud piisavalt kaugele põhja suunas, majanduslikust aspektist meid siin peaaegu ei ole. See ei ole normaalne,? ütles laupäeval Eestis riigivisiidil käinud Prantsusmaa president Jacques Chirac.
Investeerijana on Prantsusmaa Eestis 14. kohal, moodustades 0,4 protsenti Eestisse tehtud välisinvesteeringutest, kaubanduspartnerina 15. kohal 1,6 protsendiga kogu kaubavahetusest.
Koos Jacques Chiraciga tuli Eestisse esinduslik äridelegatsioon, kes alustas tutvumist Muuga sadamast. ?Alati näitame ka lagedat maad, mis ootab investeeringuid ja rakendust,? ütles ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe nõunik Andi Meister.
Eesti ja Prantsusmaa vaheliseks koostööks on olulisemate majanduslepetega kõik eeldused loodud. Kaubavahetust reguleerib Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusleping, sõlmitud on investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud.
Tegelikult on Prantsusmaa investeeringud suuremad, kui statistikast paistab, sest paljud firmad on investeerinud läbi tütarettevõtete Põhjamaades.
Nii tuli Eestisse ka suurim Prantsuse investor Saint-Gobain ? pika ajaloo ja traditsioonidega kontsern, mis alustas 1665. aastal Verssailles?i lossipeeglite valmistajana. Kontsernil on Eestis kaks tootmisettevõtet ? autode esi- ja küljeklaase valmistav Saint-Gobain Sekurit Eesti ja klaaspakette tootev Baltiklaas ning kaks müügiettevõtet AS Saint-Gobain Isover Eesti ning AS Autover-Autoklaas. Kontsern annab Eestis tööd ligi 200 inimesele.
Saint-Gobain Sekurit Eesti juhatuse esimehe Andi Kasaku sõnul investeeriti läinud aastal koos uue tootmisliini käivitamisega 86 miljonit krooni, tänavu on laiendamisel esiklaaside tootmine. Kontserni käive oli mullu 273 miljonit krooni.
Sama skeemi ehk sisenemist tütarettevõtte kaudu on kasutanud ehitusmaterjalide tootja Lafarge, investeerides firmasse Est-Stein B, elektrikaupade kontsern Schneider Electric ning joogikontsern Pernod-Ricard.
Kasvavad ka otseinvesteeringud. Soojusettevõte Dalkia (Groupe Vivendi) võitis erastamiskonkursid Tartus, Haapsalus ja Valgas ning TDF (Groupe France Telecom) ostis osaluse Eesti Ringhäälingu Saatekeskuses, lubades kolme aastaga investeerida digitaalside arendamisse Eestis 18 miljonit krooni.
Dalkia, kelle juhatuse esimees Jean-Pierre Denis oli presidenti saatnud äridelegatsioonis, tunneb huvi ka AS Tallinna Soojuse rendikonkursi vastu. Dalkia on sõelale jäänud koos Soome Fortumi ning Rootsi Sydkraftiga, kes peavad pakkumised esitama 15. oktoobriks.
Eesti ja Prantsusmaa kaubavahetuses on toimunud kiire kasv, kuid Prantsuse saatkonna kaubandusnõunik Patrick Erbs leiab, et hulk võimalusi on kasutamata. Näiteks ei kajastu Prantsuse ekspordis Eestisse, et tegemist on maailma suurima toiduainete eksportijaga. Samas märkis Erbs tunnustavalt Eesti firmade esmakordset osalemist Prantsusmaa suurimal toidumessil ning aktiivsust Prantsuse kõrgtehnoloogia näitusel Riias.
Impordis Prantsusmaalt on esikohal sõidukid, 2001. a esimesel poolel oli Prantsuse autode käes veerand Eesti autoturust. Eesti ekspordib peamiselt puittooteid (üle 40%), masinaid ja seadmeid, keemiakaupu, turvast, tekstiiltooteid.
?Prantsuse ettevõtjad teavad Eestit küll,? ütles Prantsuse ettevõtjate organisatsiooni MEDEF Balti riikide komitee president Remy Robine-Duffo. Järgmine Eesti-Prantsuse majandusseminar toimub augustis Pariisis.
___________________________________________
Vt. ka tabelit: Eesti ja Prantsusmaa kaubavahetus
Hetkel kuum