Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Solkkütus ja aktsiisipettus on Eestis seadustatud
Äripäeva andmetel on tänavu Eestisse toodud 25 000 tonni aktsiisivaba rasket kütteõli, mida müüakse diislikütuse ja kerge kütteõli nime all. Diislikütuse ja kerge kütteõli proportsioonid 2000. aasta kohta on toodud kõrvalolevas graafikus. Kütuste ümarlaua andmetel on tollis deklareeritud vaid 60% tegelikult tarbitavast autobensiini kogusest, ülejäänu on solk ja kokkusegamine. See on ELi pürgiva Eesti kütuseturu praegune seis.
Äripäev on arvamusel, et majandusministeeriumi pöidlatekeerutamine on kütuse solkimise ja maksupettused de facto legaliseerinud. Esimene asi on kütuseturu seadustik ja kvaliteedinormid korda teha ning järelevalve toimima panna. Seljad peavad kokku panema ka rahandusministeerium, toll, maksuamet, politsei.
Kodanike kaebustest hoolimata, kelle auto mootor kokku jookseb või kergemal juhtumil lihtsalt ei käivitu, ei avasta tarbijakaitse mitte midagi. Ja miks ta peakski, kui tarbijakaitseamet asub korralageduse peapõhjuse, majandusministeeriumi haldusalas. Solkkütuse proovid vastavad kvaliteedinormidele, mille on kehtestanud ? tihtipeale suurte prohmakatega ? majandusministeerium ise. Ministeerium on lubanud kütuste kokkusegamise komponentidest, nn kompaundimise. Oktaanarvu tõstmine kemikaalidega, kuigi ainult viieks päevaks, mahub kenasti lisandite normi piiresse. Tanklates on lubatud müüa rasket kütteõli ja tankida seda otse diiselautode paakidesse.
Järjekordse kütuselaadungi vastavussertifikaat saadakse piiril. Kütus, mis aga tanklapüstolist jookseb, võib olla läbinud mitmekordse segamise ja peale tarbija selle kvaliteet kedagi ei huvita. Kontrollida aga olevat raske, kuna kütuste analüüsimine on kallis, Eestil puuduvat vastava sisustusega laborid ja seadmed ning Eestis tehtud analüüsid polevat objektiivsed.
Kuidas kord majja saada? Ilmselt tuleks vähendada kütuste paljusust ja kaaluda ainult üht marki autobensiini, 95 ja 98, ning üht marki diislikütuse, suvise ja talvise, lubamist meie tanklatesse. Nende normid oleksid rangelt paigas, kontroll oleks tunduvalt kergem. Kütuste ümarlaua väitel on ELis asi just nii korraldatud. Kui Eesti tahab liituda NATOga, siis takistavad kodukootud ja solkimist võimaldavad kvaliteedinormid ühisõppuste läbiviimist.
Kütuste kompaundimine tuleb keelata, samuti mis tahes pliid sisaldavad kütused kui keskkonnaohtlikud. Tanklates ei tohiks müüa aktsiisivabu või madala aktsiisiga kütuseid, mis on ette nähtud põletamiseks kateldes.
Seevastu pole õige kütusemüüjatele miinimumkapitali nõude seadmine, mida majandusministeeriumil on kõige lihtsam administreerida. See on samm, mis vähendab kütuseturul konkurentsi ja kaudselt õigustab solkimist ning maksupettusi. Perspektiivis tuleb majandusministeerium kui oma ülesannetega mitte hakkama saav asutus likvideerida, ülesanded jagada tegusamate riigiorganite vahel.