Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuue kuu Euribor sihib 4 protsendi taset

Kaja Koovit 01. august 2001, 00:00

?Turud näevad Euribori madalamal tasemel järgmise aasta esimese ja teise kvartali vahel, mil see peaks langema 4 protsendini,? ütles Hansapanga intressitoodete kauplemise osakonna juhataja Allan Marnot. Selleks peaks Euroopa Keskpank sarnaselt Ühendriikide Föderaalreserviga asuma jõulisemalt intressimäärasid langetama.

Rekordilisel 5,2 protsendi tasemel oli kuue kuu Euribor eelmise aasta oktoobrikuu viimasel päeval. Madalaimal, 2,586 protsendi tasemel, 14. mail 1999. aastal.

Märtsis ootasid turud kuue kuu Euribori langust 4 protsendi tasemele juba sügiseks. Seda eeldusel, et Euroopa Keskpank langetab intressimäärasid tänavu kokku 75 baaspunkti võrra, millest 50 baaspunkti oleks langetatud varasuveks ning viimane 25 baaspunkti enne aasta lõppu.

Tänaseks on Euroopa Keskpank intressimäärasid langetanud vaid korra 25 baaspunkti võrra ning sedagi turgudele ootamatult, kinnitades enne, et midagi sarnast plaanis ei ole.

USA Föderaalreserv on tänavu baasintressi langetanud juba kuus korda ning tõenäoliselt tehakse seda taas 21. augusti kokkusaamisel.

Euroopa Keskpanka on tugevalt kritiseeritud turgude ootustele vastupidise käitumise pärast. Samas on pangal raske otsuseid langetada, sest kuigi eurotsooni põhiriigid vajaksid majanduse turgutamiseks intresside langetamist, peab keskpank jälgima, et eurotsooni äärealade inflatsioon ei väljuks kontrolli alt.

Marnoti sõnul annab näiteks Soome viimane negatiivne majanduskasvu näitaja põhjust arvata, et ka Euroopa Keskpank järgib intresside langetamisel USA eeskuju. Seda küll mitte veel homsel kokkusaamisel, kuid 30. augustil.

Marnoti sõnul ei tohiks Euroopa Keskpangale intresside langetamisel mõju avaldada kapitali Euroopast väljavoolamise trend.

Selle aasta esimese nelja kuuga voolas eurotsoonist investeeringutena välja rohkem kui 100 miljardit eurot (1,6 triljonit krooni), mida on kaks korda rohkem kui eelmine aasta samal ajal. Seda vaatamata USA aktsiaturgude nõrkusele.

Majanduslehe Financial Times sõnul kinnitab kapitali väljavool arvamust, et investorid eelistavad Euroopa aktsiaturgudele USA oma. ?Investorite seas valitseb ilmselgelt arvamus, et pikaajalised kasvuperspektiivid ei ole eurotsoonis võrreldavad võimalustega teistel turgudel,? lausus lehele Frankfurdi Tokai Panga analüütik Dieter Wermuth.

Euroopa turgude kahjuks räägib ka asjaolu, et USA mõjud avalduvad siin hiljem.

Allan Marnoti sõnul tuleb rahvusvahelistel rahaturgudel kindlasti silmas pidada Argentina arenguid, sest õhus on sama, mis 1997. aastal Kagu-Aasias. ?Kuigi otsest mõju veel tunda ei ole ning näib, et Argentina ei saagi meid mõjutada, võib Argentina siia mõju avaldada läbi kolmandate riikide,? lausus ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:46
Otsi:

Ava täpsem otsing