Käo ja Sammelselja aitab hädast Luukase raha

Pärast Hansapanga ja Swedbanki lahkumist Eesti Raudtee erastamist finantseerivast laenusündikaadist on raudteed ostev Baltic Rail Service (BRS) sattunud keerulisse olukorda. Kuigi BRSi Eesti osanikud Jüri Käo ja Guido Sammelselg kinnitavad, et ostusumma tasumisega probleeme ei teki, on väheusutav, et BRS suudab ilma kõrvalise abita miljard krooni augusti lõpuks välja käia.

Äripäev peab tõenäoliseks stsenaariumi, et BRSi omanikeringis toimub muutus ja BRSis haarab juhtohjad Eesti edukaim transiidiärimees Aadu Luukas koos oma Vene äripartneritega.

Jüri Käo ja Guido Sammelselg üritavad Eesti Raudteed erastades konverteerida oma head sidemed poliitikutega rahaks. Nende eesmärk on raudtee pärast saneerimist vaheltkasuga edasi müüa. Kõik laabus, kuni finantseerijad tõmbasid pidurit ja BRS sattus ootamatult tupikteele.

Aadu Luukase huvid on teised. Temale on tähtis säilitada kontroll raudteetariifide üle ja seetõttu on oluline raudtee erastada. Luukas on ka väheseid Eesti ettevõtjaid, kellel ei teki probleeme erastamisraha kokkusaamisega. Samuti suudab Luukas koos oma Vene äripartneritega tagada Eesti Raudteel kütusetransiidi jätkumise, mis võib Vene sadamate valmimise tõttu järsult väheneda.

Sammelselg väidab muidugi vastu, et BRSi praegustel osanikel pole miljard probleemiks. Jüri Käo juhitav NG Investeeringud müüs osaluse Normas, ja kui raha vaja, siis müüakse Tallinna Kaubamaja. Eilne Päevaleht kirjutas, et Säästumarketite müügist teenisid Sammelselg ja tema äripartnerid 450 miljonit krooni, mitte 300 miljonit, nagu varem spekuleeriti. Päevalehe uudis oli PR-aktsioon, mille eesmärk oli poliitikutele ja võimalikele uutele BRSi aktsionäridele näidata, et mingeid probleeme rahastamisega ei ole. Tõenäoliselt pärines Päevalehe info BRSi PR-nõustajalt Meelis Kubitsalt.

Kui rääkida Sammelselja ja Käo erinevate ettevõtete müügitehingutest, siis peab ka arvestama, et osa müügisummast kasutati kindlasti pankade ees laenu kustutamiseks. Seetõttu ei ole Säästumarketite või Norma aktsiate võimaliku müügihinna ja Eesti Raudtee ostusumma kõrvutamine veenev argument.

Aadu Luukase kaasamise toeks räägib veel see, et alguses soovis Luukas Eesti Raudtee erastamisel osaleda BRSi kaudu, kuid hiljem liitus RERiga. Võimalik, et kogu Eesti Raudtee erastamisprotsessi ajal on Käo ja Luukas tegutsenud ühise tandemina ja edukalt konkurente üle mänginud. Näiteks pärast seda, kui erastamisagentuur hakkas BRSiga kõnelusi pidama, loobus RER erastamisprotsessi takistamisest. On tõenäoline, et järgmise sammuna kaasatakse osa RERi aktsionäre eesotsas Luukasega BRSi omanikeringi. Lisaks finantsprobleemide lahendamisele aitab see tagada raudteel stabiilse transiidivoo.