Kuremäe kloostris näeb sügavat hardumust

Epp Eelmaa 03. august 2001, 00:00

Kloostri asutamine 1891 oli seotud kohalike talupoegade venestamispüüdega ning see toimus Eestimaa kuberneri ?ahovski ja Riia vene õigeusu piiskopi Arseni eestvõttel. Enne revolutsiooni elas seal 150 nunna ja noviitsi (umbes sama palju on neid ka praegu), kloostril oli 350 ha maavaldusi ning kinnisvara Vasknarvast Tallinna ja Peterburini.

Tänapäeval läheb inimene Kuremäele eelkõige vast inimlikust uudishimust, aga miks mitte ka kunagise kooliekskursiooni nostalgiast. Ja vaatamist jätkub, alustades renoveeritud kellatorniga uhkest väravast ja Jumala Uinumise (Uspenski) peakirikust. Viie ?sibulaga? 19. sajandi alguses ehitatud kirik, kuhu mahub 1200 inimest, jäljendab 17. sajandi Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi (Moskvas käinu tunneb kindlasti äratundmisrõõmu). Põnevam on kirikut külastada laupäeval või pühapäeval teenistuste ajal, sest siis näeb kõige ehedamat (ja harrast) rahvast, kelle jaoks toimuvatel rituaalidel (usupühad, pühakutega seotud teenistused, ristsed, matused) on ka arusaadav sisu ja oluline tähendus. Tagasihoidlik tasuks olla nii käitumises kui riietumises ? etteheitvad pilgud ja noomimine võivad tabada nii lühikestes pükstes kui minis külastajat (võiks näiteks pealetõmmatava hõlmikseeliku kaasa võtta). Mõnede õdede lausa kurjade nägude järgi otsustades meeldiks neile vist tunduvalt rohkem, et uskmatud ja uudishimutsejaid nende pühakojas ei käiks, aga turumajandus on jõudnud ka kloostrisse.

Peakiriku altarid, männipuust ikonostaas, seinamaalingud ja kõige püham reliikvia ikoon ?Jumalaema uinumine?, mille talupojad olevat 16. saj Kuremäelt leidnud, on suurepärased, aga neid lähemalt uurides ei tunne ma ennast meeldivalt. Saan aru, et õdede jaoks pole see ju muuseum, vaid ikkagi pühakoda. Kloostri parki suundudes mõtlen sellele, kui erinev on õigeusu kloostri külastajatesse suhtumine minu lemmikpiirkonna Kagu-Aasia budistlike kloostrite omast. Seal on iga võõras oma ja teretulnud, olenemata usutunnistusest või selle puudumisest. Mõnikord suhtlevad võõrustaja ja võõrustatav vaid pilkude ning naeratustega, ka ei tee mungad midagi omakasu eesmärgil (munk ei kerja ning annetamine teeb head andjale, mitte vastupidi).

Kloostrikompleks on maaliline tervik suure pargi ja rohkete vene stiilis abihoonetega, mida ümbritseb kõrgete tornidega heas korras olev maakivist müür (värske välimusega, puhas ja hooldatud on kogu kompleks). Lopsakate puudega aias kõrguvad omapäraselt laotud kõrged puuvirnad, asub kloostri muuseum, konverentsisaal, võõrastemaja palveränduritele ning mitmed sakraalhooned: Siimeoni ja prohvet Anna reflektooriumkirik, põhjavene stiilis puukirik ja nn kodukirik. Veidi kaugemal asub Imetegija Nikolai ja Arseni Suure kalmistukirik ning surnuaed, kust viib teerada ja trepistik allikani. Püha veelätte kohale on ehitatud omapärane ehitis, kus saab end üleni kasta imettegevasse vette. Enamik külastajaid piirdub kaasasolevate kanistrite ja lugematute veepudelite täitmisega karge imeveega, mida viiakse kodus olijaile joomiseks ning haigele kohale määrimiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing