Liiga kallis kunst

Väinu Rozental 03. august 2001, 00:00

?Eesti projektid on minu jaoks kahjuks juba eilne päev,? nendib kunstnik, kes on 15 aastat katsetanud unikaalsete valgustehnoloogiatega. ?Uute tulemuste saamiseks tulebki pidevalt katsetada.? Esimesena Eesti kunstis on Kõiva kasutanud laserit, kvartsklaasi, kiudoptikat.

Kõiva soovib luua koos arhitektiga hoone, kuhu unikaalsus on monumentaalse kunstiteose näol juba sisse projekteeritud. ?Eriti huvitavaid väljendusvorme pakuvad kõrghooned,? sõnab ta.

Kõiva idee muuta Ühispanga peahoone 12 korrust läbiv kolmnurkne siseõu ehk aatrium 30meetrise ülevalt alla voogleva valguslindiga atraktiivseks sumbus panga uute omanike konservatiivsusesse investeerida modernsesse kunsti. Kõiva kalkulatsioonide kohaselt oleks tema taies läinud maksma umbes seitse miljonit krooni ehk veidi üle kahe protsendi hoone 300 miljoni krooni suurusest maksumusest.

?Kaua aega poleks keegi suutnud sellist monumentaaltaiest luua, sest sellist ruumi lähiajal lihtsalt ei leia,? leiab arhitektuuriringkonnas laineid löönud Ühispanga peahoone projekteerinud Raivo Puusepp omanimelisest arhitektuuribüroost. ?Elitaarne kunstnik põrkub Eestis mõistmatuse seina vastu, mille tekitaja saab alati peituda rahapuuduse taha.?

Meeli Kõiva teine suurprojekt Eestis ? üllatada lennuturisti Tallinna väravas valguse ja värvi mänguga ? on külmutatud staadiumis. Kõiva hinnangul läheks tema kavandatud klaasvalgustaies maksma 3?4 miljonit krooni.

ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimehe Rein Loigi kinnitusel käib klaasikunstniku eskiisi realiseerimine, mis ettevõtte nõukoguski heakskiidu leidis, praegu lihtsalt üle jõu. ?Planeeritust kallimaks kujunenud renoveerimiseks võetud dollarilaen tuleb tagasi maksta,? põhjendas Loik ja lisas, et alternatiivina on nad kunstisõpradele lennujaama suletud tsoonis välja riputanud kaasaja Eesti kunstnike mitukümmend maali ning graafilist lehte.

Meeli Kõiva usub, et katsetuste staadiumis olev projekt rajada Helsingi kesklinnas ühe tuntud kaubandusettevõtte hoone ilmestamiseks kiudoptilisel tehnoloogial põhinevad 30meetrised monumentaalteosed realiseeruvad. ?Firma on huvitatud visuaalse imago kaudu klientide meelitamisest,? sõnab Kõiva ja jätab koostööpartneri nime kuni klaasvalgustaiese valmimiseni enda teada.

Meeli Kõiva mastaapsed klaasvalgusobjektide ideed on korduvalt pälvinud tähelepanu Soomes Tamperes toimuval maailma suurimal klaasikonverentsil Glass Processing Days.

Eestis teatakse Kõivat eelkõige kui vitraa?ikunstnikku, kes on aastaid püüdnud tõestada, et vitraa?ide ainuõige koht pole mitte ainult kultushoonetes. Valgus mängib läbi Kõiva loodud monumentaalvitraa?ide näiteks Tartus Toomemäel riigikohtus ja Tallinna Sadama juhtkonnahoones.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:46
Otsi:

Ava täpsem otsing