Mille alusel ja kes võib läbi otsida ettevõtet?

03. august 2001, 00:00

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poole pöördus probleemi tõstatades üks Kaubanduskoja liikmesfirma. Kuna see probleem pole ainult üht ettevõtjat puudutav episood, vaid märksa üldisem, seondudes asjaoluga, et ettevõtjad piisavalt ei tea oma õigusi, püüan järgneva selgitusega seda lünka täita.

Küsimus puudutab arvutiprogrammide ebaseadusliku kasutamise (illegaalse tarkvara) vastu peetavat võitlust, mille raames BSA (Business Soft-ware Alliance) koostöös politseiga teevad äriühingute ruumides läbiotsimisi. Selgitamist vajab, millisel õiguslikul alusel, millele tuginedes ja millist protseduuri järgides seadus üldse lubab läbiotsimisi teostada.

Põhiseaduse järgi saab läbi otsida ainult seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe selgitamiseks kriminaalmenetluses.

Kehtivas õiguses eristatakse haldusõigusrikkumisi ja haldusvastutust (reguleeritakse eraldi seaduste, siin autoriõiguse seaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustikuga) ning kriminaalkorras karistatavaid tegusid ja kriminaalvastutust (reguleeritakse kriminaal ja kriminaalmenetluse koodeksiga).

Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku valdamise puhul on tegemist haldusõigusrikkumisega, mille puhul näeb seadus ette vastutuse: ?Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse autori või tema õiguste valdaja loata, määratakse rahatrahv 7500 kuni 100 000 kr iga ebaseaduslikult reprodutseeritud programmi kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 kr.?

Läbiotsimine on reguleeritud kriminaalmenetluse koodeksis (§ 139. Läbiotsimise ja võetuse alused; vt tabel). Läbiotsimiseks peab kõigepealt olema algatatud kriminaalmenetlus. Läbiotsimise alus on uurija määrus, mille on heaks kiitnud prokurör, s.t määrusel peab olema prokuröri sanktsioon.

Kuigi haldusõigusrikkumiste seadustik näeb ette isiku ja asjade läbivaatuse, ei ole see samastatav läbiotsimisega ega tähenda õigust ruumi tungida läbiotsimise teostamiseks. See tähendab, et haldusõiguserikkumise menetluses õigust läbi otsida ei ole.

Kriminaalmenetluse koodeksi (§ 141, 142) järgi on õigus läbi otsida politseiametnikul ? kriminaalasja uurijal või tema kirjaliku taotluse alusel teisel politseiametnikul. (Abipolitseinik võib osaleda koos politseiametnikuga.) Läbiotsijad peavad esitama oma ametitunnistuse. Toimingu juures peavad viibima manukad (vähemalt 2 isikut) selle ettevõtte töötajate seast. Nende puudumisel tuleb tagada omavalitsuse esindaja juuresolek.

Lisaks on uurijal õigus vajalikel juhtudel kutsuda läbiotsimisest osa võtma spetsialisti. Spetsialist ei tohi kriminaalasja menetlusest (selle alla kuulub ka läbiotsimine) osa võtta ja ta taandatakse, kui ta on otseselt või kaudselt kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

Enne läbiotsimisele asumist peab uurija esitama selle kohta määruse. Läbiotsitaval on õigus enne läbiotsimise alustamist nõuda selle määruse esitamist.

Kui pole algatatud kriminaalmenetlust, pole (prokuröri sanktsiooniga) uurija määrust, spetsialistidena esinevad erapoolikud isikud või ei järgita kriminaalmenetluse koodeksis ette nähtud korda, ei ole tegemist õiguspärase läbiotsimisega ja ruumide (ettevõtte) valdajal on õigus läbiotsimise lubamisest keelduda ning ebamäärases staatuses isikuid ruumidesse mitte lubada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:46
    Otsi:

    Ava täpsem otsing