Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põhja-Karjala võlub ehedusega

Edith Kiilmaa 03. august 2001, 00:00

Venemaaga piirneva Põhja-Karjala loodus on inspireerinud paljusid loovisiksusi, teiste hulgas helilooja Sibeliust ning põhjanaabrite rahvuseepose ?Kalevala? illustreerinud kunstnikku Järnefelti. Praegugi võib matkaradadel ja väikestes puhkekeskustes kohata ülitsiviliseeritud Lääne-Euroopast kohale sõitnud loodusfotograafe ning maalikunstnikke, kes loodavad just siin teha oma parimad pildid.

Maaliliste kohtade otsimiseks polegi vaja kaugele minna, sest sõiduteed kümnete kilomeetrite kaupa laitmatus korras ? ainult metsad ja rabad ning aeg-ajalt vilksatab puude vahelt mõni järvesilm, üks ilusam kui teine. Üks peamisi looduslikke vaatamisväärsusi Põhja-Karjalas on kosed, mis pole küll väga kõrged, aga pakuvad neist paadiga alla sõites piisavalt närvikõdi.

Palju koski asub Ruuna rahvuspargis, Lieksajõe ümbruses. Ka on populaarne koht Koli, mis kujutab endast kõrget kaljurüngast, kust avaneb postkaardilikult ilus vaade.

Hõredalt asustatud Karjala tõmbab magnetina ligi itaallasi ning sakslasi, kelle arvates see, et tundide kaupa metsas hulkudes ei kohta peale loomade ja lindude hingelistki ning et marju ja seeni võib korjata niipalju kui kulub, on ime, mis sunnib neid aastast aastasse Põhja-Karjalasse tagasi pöörduma. Sealset loodust hinnatakse nii kõrgelt, et UNESCO võttis piirkonna 1992. aastal oma programmi ?Inimene ja biosfäär?.

Kämpingud, puhkekeskused ja hotellid on mugavad ja kaasaegsed ning kõikjal austatakse Põhja-Karjala rahvuslikke traditsioone. Saunaskäimine on lausa rituaalne tegevus, nagu ka rahvustoitude, Karjala pirukate ja kalakukko (suur, kalaga täidetud taignane pirukas) ning värskelt järvest püütud suitsukala söömine.

Kohalike elanike loodusega arvestav mõtteviis avaldub nii kohanimedes ? Sipelganeem, Hundisoo, Jänesejõgi ? kui ka selles, et järves pesupulbriga pesu ei pesta, metsas prügi maha ei loobita ja lõket tehakse äärmiselt ettevaatlikult, nii et koht on pärast sama korras nagu enne.

Turistide üks meelistegevusi on kalapüük, sest järvi on Karjalas palju ja need on ääretult kalarikkad. Tihti sõidetakse pikemaks kalastusretkeks paadiga mõnele väikesele inimtühjale saarele ja ööbitakse sumedas suveöös lausa rannaliival.

Põlislaantesse on Soome metsavalitsus ehitanud hulgaliselt palkidest metsamajakesi, mida igaüks kasutada võib ja kus on olemas kõik, alates ?a?lõkivarrastest ja lõpetades tuletikkudega.

Põhja-Karjalas torkas igal sammul silma see, et teistega arvestatakse ja ka tavapärasest keskmisest pisut erinevatesse inimestesse suhtutakse sõbralikult ning tolerantselt.

Linnainimesel kulub vähemalt kolm päeva, enne kui kõrvad müravaba keskkonna ja peaaegu täiesti valgete öödega ära harjuvad. Juba sisse elanuna kuuled, kuidas kägu ennastunustavalt kukub, märkad risti üle jalgraja kulgevat sipelgarivi, kes ühisel nõul rasvast tõuku pesa poole tassivad ning sedagi, et õhk on kuidagi eriliselt aromaatne. Kohalike metsade lausa pulbitsevast elust annavad tunnistust salapärased sahinad, huiked ja kellegi hiilivad sammud, mis ei vaibu isegi öösel. Linnainimene kogeb Põhja-Karjalas nii mõndagi erutavat. Ootamatult võib kitsas metsatee lõppeda kahe peegelsileda järve vahel, nii et tundub, nagu seisaksid keset hiiglaslikku peeglit. Ka pole haruldus kõrva äärest lendu tõusev metsis või mõni päris tundmatu lind, liblikatega kaetud jalgrajad või põder, kes häirimatus rahus vaid paari meetri kauguselt mööda jalutab ja turistile mõtlikult ning pisut hajameelselt otse silma sisse vaatab.

Põhja-Karjalas tasub igal juhul ära käia juba kasvõi sellepärast, et lisaks närvidele, mis seal ideaalselt puhkavad, hakkavad harjumatus keskkonnas hästi tööle ka kõik ürgsed instinktid. Ootamatult võid tabada ennast haistmas kaugusest lähenevat vihma või vaatlemas puhtalt kulinaarsest huvist järves lupsu löövaid kalu. Sumedal suveõhtul paadiga järvel päikeseloojangule vastu sõudes tundub, et parim puhkus on just siin ja praegu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing