Argentina majandusriskid püsivad

Sirje Rank 06. august 2001, 00:00

Reedel otsustas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) laenuväljamakseid Argentinale kiirendada, lootes sel moel vältida paanikat nii välisinvestorite kui ka kohalike hoiustajate hulgas.

Pärast juulit, kus kapitali väljavool ulatus 250 miljonile dollarile päevas, on riigi valuutareserv kahanenud 18 miljardile dollarile. 15 miljardit sellest on Argentina peeso kattevara, mis peab nagu Eestis kindlustama ringluses oleva raha konverteeritavuse.

Tegelik reserv on kolm miljardit dollarit ning kui raha väljavool ei peatu, on peeso katteta kolme nädalaga.

Täiendava probleemina on argentiinlased hakanud oma raha pankadest välja võtma. Aasta algusest on hoiused vähenenud 10 protsenti, suurim langus oli juulis. Kui see paanikaks kasvab, võib kriisi süvenemine muuta Argentina võimetuks oma võlgu tasuma või viia peeso devalveerimisele. Agentuuri S&P hinnangul kannataks pangandussüsteem välja kuni veerandi hoiuste väljavõtmise.

Valitsuse radikaalne kokkuhoiupakett ei suutnud läinud nädalal investorite usaldust taastada. Argentina maarisk, ehk hinnalisa, mida laenu võttes investoritele maksta tuleb, jätkas tõusu. Võrreldes USAga tuleks Argentinal laenu eest maksta 17 protsendiühiku võrra rohkem, kusjuures investorite häirekellad hakkavad lööma 10 protsendipunkti juures. Selline maarisk viitab tõenäolisele kokkuvarisemisele.

Ka valitsuse tehing pankadega, kus 9 miljardi dollari eest tänavusi kohustusi kaeti pikemaajaliste võlakirjadega, ei hajutanud kartusi, et riik ei tule 128 miljardi dollarilise võlaga toime. See on viiendik kogu arenevate turgude laenukoormast.

Säästupaketi eesmärk on saada aasta lõpuks eelarvedefitsiidist lahti. Maksutulude järsk kahanemine juulis ? mullusega võrreldes 9 protsenti, muudab aga eesmärgi raskeks ning nullib ära efekti 13protsendilistest kärbetest avaliku sektori palkades ja pensionides, mis omakorda on põhjustanud rahvarahutusi.

Viimane õlekõrs on välisabi. Reedel teatas IMF, et toob 1,2 miljardi dollarilise laenuosa väljamaksmise septembrist augustisse ning avab 15 miljardi dollarilise krediidiliini Brasiiliale kriisimõjude pehmendamiseks.

Fond loodab peatada doominoefekti mujal maailmas, mis on niigi surve all majanduskasvu aeglustumise tõttu USAs, Euroopas ja Jaapanis. Aasia kriis 1997.?1998. aastal läks fondile hädaabina maksma 100 miljardit dollarit.

Uut abi lisaks detsembris Argentinale eraldatud 40 miljardile dollarile lääneriigid esialgu ei luba.

Analüütikute sõnul pikendab lisaraha vaid Argentina agooniat, kellele valuutakomitee süsteem on muutunud majanduslikult kahjulikuks. Küll aga toetab seda rahvas, kelle mälestused 1989. aasta 200protsendilisest kuuinflatsioonist on värsked. Päevalehe La Nacion andmeil pooldab peeso seotust dollariga 64 protsenti argentiinlastest.

Devalveerimise vastu räägib ka asjaolu, et 68 protsenti Argentina võlast on dollarites.

Analüütikud ennustavad Argentinale sama stsenaariumi, mis 90. aastatel Mehhikos, Tais, Indoneesias, Lõuna-Koreas, Venemaal ja Brasiilias. Kõik need riigid lasid oma valuuta dollari suhtes lõpuks vabamalt liikuma. Sel kevadel tegi sama Türgi.

Argentina kriis lööks kõige valusamalt riigi peamist kaubanduspartnerit Brasiiliat, mis on Ladina-Ameerika suurima majandusega riik. Ohtu Balti riikide valuutakomitee süsteemidele on Eesti Pank hinnanud kaduvväikseks, sest nende riikide majandusolukord on kardinaalselt erinev.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing