ELiga liitumise probleemide uurimine

Indrek Hinno 06. august 2001, 00:00

Äripäeva baromeetri andmetel on toetus ELiga liitumisele Eesti ettevõtete tippjuhtide seas viimase poole aasta jooksul suurenenud (Ühiskonnas puhkenud debatt suurendas Euroopa Liidu toetajate hulka ettevõtjate seas ÄP 23.07.). Selle arengu taga on mitmed tegurid, millest tähtsamad nähtavasti ühiskondliku euroteemalise debati puhkemine ning euroteavituspoliitika muutumine, aga osaliselt ka tehtud muudatused küsitlusmetoodikas.

Ettevõtjate huvi ning teadlikkuse kasv ELiga liitumise teema osas on igati loogiline. Kujundab ju valitsuse eurointegratsioonipoliitika Eesti majanduskeskkonda pidevalt seadusloome ning muude oluliste protsesside kaudu. ELiga liitumise mõju avaldub üksikutele majandusagentidele erinevalt: keda puudutavad rohkem muudatused maksuseadusandluses (muutused aktsiisimaksuseadustes), keda jällegi kaubaturu regulatsioonis (karmistuvad hügieeni- ja sanitaarnormid). Seepärast on paljud edukad ettevõtted oma strateegilise planeerimise protsessi kaasanud ka põhjaliku EL mõjutuste analüüsi.

ELiga liitumise perspektiivi peetakse reeglina Eesti majandusarengut soodustavaks teguriks. Liitumise eelduseks olev Eesti seadusandluse ühtlustamine ei ole aga kindlasti soodne tööstusharudele, mille puhul arenev regulatsioon ja tihenev ning üha rahvusvahelisemaks muutuv konkurentsikeskkond pärsivad oluliselt tööstusharu seniseid peamisi konkurentsieeliseid. Sellisel juhul on hädavajalik aegsasti identifitseerida eurointegratsiooni võimalikud mõjurid ning nendest tulenevalt muuta ja arendada tegevusplaane ning strateegiaid nii tööstusharu kui ka üksikute firmade tasandil.

Viimasel ajal on hoogustunud euroliitumise mõjude uurimine tööstusharude ja üksikute ettevõtete tasemel. Näitena võib siinkohal tuua kasvõi käesoleva aasta juunis Tallinna Tehnikaülikooli, KPMG ning Eesti Veinitootjate Liidu koostöö tulemusena valminud uuringu Eesti veinitööstuse positsioonist eurointegratsiooni kontekstis.

Lisaks veinitööstuse ?euromõjude? kirjeldamisele formuleerib antud töö ka üldkasutatava metoodika tööstusharuspetsiifilise analüüsi läbiviimiseks. Analüüsimetoodika sisaldab eurointegratsioonimõjude uurimist peamiselt kolmest aspektist (vt tabel).

Neile küsimustele vastuseid otsides on võimalik määratleda tööstusharu või ettevõtte seisukohast olulised soodsad ja ka ebasoodsad tegurid, millest lähtudes tuleb ettevõtetel lähitulevikus ümber kujundada oma keskpika perspektiiviga tegevus- ning investeerimisplaanid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing