Kas konkurentsivõitluses on lubatud kõik relvad?

Suuremate kauplustekettide ja ka väiksemate kaupmeeste vahel on läinud rebimiseks maainimestest klientide pärast ? järelikult on maal ostuvõimelisi inimesi ning seal tasub askeldada. Konkurents kaubanduses tiheneb üle Eesti; mida paremat veel soovida ? paraneb kaupluste tase, kaupade kvaliteet ning kindlasti võidab klient ka hinnas. Kurjast on see, et kohalikud võimud üritavad konkurentsi pidurdada, mõistmata, et ühes sellega tehakse karuteene oma kodukandi arengule.

Säästumarket laieneb väga agressiivselt Tallinnas ja pealinnast väljapoole ? tänavu seitsme kuuga on Säästumarket avanud seitse uut poodi ja tahab aasta lõpuks veel kümme kauplust püsti panna.

Eesti Tarijate Keskühistu, praegune toidu- ja esmatarbekaupade jaekaubandusturu liider oma 500 kauplusega üle Eesti, Säästumarketit just soola ja leivaga vastu ei võtnud, niisamuti väikesemad kohalikud poeomanikud.

Kui konkurent hingab kuklasse, hakkab see, kelle marjamaale tikutakse, võistleja teele kive veeretama. See on üsna loomulik reaktsioon ? kes see ikka võitluseta oma turuosa uustulijale loovutada tahaks.

Näiteks võtab Säästumarket Rakveres vanadelt tegijatelt kuus ära paar-kolm miljonit krooni, poole sellest Oleg Grossi OG Elektralt.

Ühest küljest on tõsiseltvõetava konkurendi teke teistele, s.h ETK-le, hästi mõjunud ? nad pühendavad rohkem tähelepanu oma arengule ja klientuuri hoidmisele/kinnistamisele (ETK on kasutusele võtnud säästukaardi ja tuleb kuuldavasti aasta lõpupoole välja muudegi kampaaniatega).

Kahjuks ei piirdu võitlus ainult selliste, n-ö loomulike ja ausate relvadega, vaid võitlusse on sekkunud ka kohalikud võimuorganid.

Paljudes paikkondades on kaupmehed kui igatpidi toimekad inimesed ka kohaliku elu küsimusi otsustama valitud, s.h ETK kohalikud eestvedajad. Paraku kiputakse oma võimu kohalikes volikogudes kasutama isikliku äri huvides, kohalike elanike huvid jäävad tagaplaanile. Poliitikute peale ei hakka aga konkurentsiameti hammas, ainult kohalikud valijad järgmistel valimistel. Ehk potentsiaalne investor saab kolm aastat tingimisi...

Raplas venitati Säästumarketi kaupluse planeeringu kinnitamisega, tehti etteheiteid a? la parkla liiga suur. Õnneks terve mõistus võitis: Rapla Tarbijate Ühistu juht Väino Sassi vaatas konkurendi tulekule linnajuhi seisukohalt ? linna tuli investeering.

Säästumarket pole muidugi mingi ingel, kes tuleb avasüli ja tingimusteta vastu võtta. Igal vallal on oma iseärasused ja need, kes tahavad seal tegutseda, peavad kohalike nõudmistega arvestama. Samas peavad omavalitsused ettevõtjaid võrdväärselt kohtlema. Esmatähtis on piirkonna areng ja elanike heaolu.

See volikogu, kes jätab investeeringud ukse taha mõne kohaliku võimumehe soovil, s.t uued töökohad loomata ja suuremad maksurahad saamata, peaks aga olema suisa sõge.