Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korteriühistu ei saa olla mittetulundusühistu

    Tüüpiline mittetulundusühistu on kodanike ühendus, mis on moodustatud selleks, et millegi tegemisega koguda raha mingi ühiskondliku ettevõtte toetamiseks. On küllalt loomulik, et sellisesse ühistusse astumiseks on vaja sooviavaldus esitada ning tegutsemiskulude katteks sisseastumis- ja liikmemaksu tasuda. Samuti võib sellest ühistust iga liige igal ajal lahkuda.
    Kortermajades pole üldiselt võimalik igal korteri omanik osta otse tootjalt kütet ja sooja vett. Kortermajal on välisseinad, kastus jm hoone osad, mida on kõigil ühikute omanikel vaja korras hoida, parandada ja asendada. Ühiselt kütte ja sooja vee ostmiseks ning hoone ühiste osade ja krundi korrashoiu ja parandustööde tegemiseks peab ühistu kõigilt korteriomanikelt raha koguma. Kui mõni neist ei soovi ühiste kulude katteks raha anda, peavad teised korteriomanikud selle võrra rohkem maksma. Seega on mõeldamatu, et korteriühistusse võib suvaliselt astuda ja sama suvaliselt lahkuda.
    Korteriomanikud lihtsalt peavad ühistu liikmed olema. Selle nõude esitamist ei võimalda aga mittetulundusühistute seadus, mis korraldab ka korteriühistuste tegevust.
    Kui ilma põhiseaduse sätteid eiramata võib nõuda tulusaajailt tulumaksu maksmist, autoomanikelt liikluskindlustuse ostmist, peab olema võimalik ka koostada seadust, et omanikud, kelle korterid asuvad hoonetes, kus tuleb ühiselt osta hoone toimimiseks vajalikke teenuseid peavad astuma ühiste teenuste eest tasu koguvate ja edasimaksvate ühistute liikmeks. See peab kehtima ka elamualade ja tehnovõrkude ühistuste kohta. Tegemist polegi mingi absurdse ideega. Põhja-Ameerikas saadi juba mitukümmend aastat tagasi aru, et mitmele omanikule mõtteliste osadena kuuluvate hoonete osade, maa-alade ja tehnovõrkude haldamise ja korrahoiukulude kogumise korraldamiseks on vaja eraldi seadust.
    Sellise ?kondomiiniumseaduse? kohaselt moodustatud ühistule i ole vara, liitumistasusid ja osamakseid. Sellesse ühistusse astutakse automaatselt kinnistu omamisõiguse saamisega. Kõik ühiselt kasutatavad komponendid kuuluvad proportsionaalselt mõtteliste osadena kondomiiniumühiku omanikele. Ühistu põhikirjas on sätestatud ühistu komponentide korrashoiu ja haldamise reeglid ning kulude jaotamise määrad. Põhikiri on piltlikult lahutamatu osa igast kinnistusraamatusse kantud korteriomandist.
    Iga korteri omanik vastutab põhikirjas määratletud kohustuste täitmise eest oma varaga. Kondomiiniumühistu põhikiri ei võimalda tulu saamist. Ja sellest tulenevalt pole mingit vajadust kondomiiniumühistut mittetulundusühistuna.
    Kuna aga korter- või maa-ala ja tehnovõrkudeühistu ei saa edukalt toimida kui kõik ühistut moodustavate kinnistute omanikud ei ole kohustatud ühistu põhikirjas määratletud kohustusi täitma, siis mittetulundusühistute seaduse rakendamine nende ühistute puhul on täiesti kohatu.
    Autor: Harri Kivilo
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.