Geeniprojekti nõustajad töötavad lepinguta

Väinu Rozental 08. august 2001, 00:00

Eesti Geenivaramu tegevjuhi Krista Kruuvi sõnul ei saa nad täna rahalisi kohustusi võtta, sest neil pole selleks raha. ?Eesti Geenivaramu ei kanna juriidilise ja finantsnõustamisega seoses mingeid kulusid,? ütles Kruuv ja lisas, et nad pole LHV ja Raidla & Partneritega kolm aastat tagasi eraalgatusel loodud sihtasutuse Eesti Geenikeskus poolt sõlmitud lepinguid pikendanud.

Kruuvi hinnangul on jätkamine endiste lepingupartneritega aga põhjendatud, sest partnerid tunnevad valdkonda hästi.

?Kus on vaja riigihange korraldada, siis seal me selle ka korraldame,? kinnitas Kruuv ja lisas, et enne pilootprojekti käivitamist tuleb neil leida näiteks labori ja hoidla sisustaja, kodeerimiskeskuse rajaja, infotehnoloogia-, logistika- ning transporditeenust pakkuvad firmad.

Raidla & Partnerid töötab praegu koos ühe USAs Bostonis asuva advokaadibürooga välja geeniprojekti tulevaste investoritega sõlmitavaid lepinguid. LHV loob kontakte võimalike investoritega ning töötab välja finantseerimisstruktuuri.

?Investeerimispanganduses on tavaline, et töötatakse edukustasu baasil,? ütles LHV juhatuse esimees Rain Tamm. ?Kui finantseerimine tuleb, saame tasutud, kui mitte, siis ei saa.?

Tamme andmeil moodustab edukustasu tavaliselt 1?5 protsenti kaasatavast kapitalist. ?Kui palju kapitali projekti tuleb, ei ole veel teada,? jättis Tamm võimaliku tasu suuruse prognoosimata.

10 000 inimest hõlmava pilootprojekti maksumuseks on pakutud 30?45 miljonit krooni. Üleriigilise geeniprojekti maksumus on hinnanguliselt 1,5 miljardit krooni.

Tamm ei hinnanud osalemisriski geeniprojektis väga kõrgeks. ?Usume, et meie vaev saab pikemas perspektiivis tasutud,? sõnas Tamm. ?Meie töö maksavad sisuliselt kinni investorid.?

Advokaadibüroo Raidla & Partnerid juhatuse liikme, vandeadvokaadi Jüri Raidla sõnul töötavad nad geeniprojekti heaks lootuses, et tehtu saab ikka kunagi ära tasutud. ?Oleme teadlikud riskist, et kui meiega tulevikus lepingut ei sõlmita, siis me raha ei saa,? sõnas Raidla. Raidla ei soovinud kommenteerida, kui palju nad nõustamistöö eest võiksid küsida.

Eraalgatusliku sihtasutuse Eesti Geenikeskus juhatuse liikme, haigekassa juhatuse liikme Andres Rannamäe sõnul korraldasid nad eelmise aasta algul geeniprojekti finantsnõustaja ja avalikkussuhete nõustaja leidmiseks suunatud konkursi mitmele pakkujale.

Avalikkussuhete nõustajaks sai KPMS & Partnerite AS, kellega neil on Rannamäe sõnul leping jõus tänaseni. ?Lõhmus, Haavel & Viisemann olid ainsana nõus nõustamistööd alla omahinna tegema,? põhjendas Rannamäe LHV eelistamist Supremale ja Hansabank Marketsile.

?Juriidilise nõustaja puhul avalikku konkurssi polnud,? tunnistas Rannamäe ja täpsustas, et kuna Raidla & Partnerid osutasid seadusloomelist teenust, siis nendega sõlmis tegelikult lepingu sotsiaalministeerium. ?Geenikeskus oli siin justkui vahendav lüli,? lisas Rannamäe.

Mitme advokaadi sõnul on viimastel aastatel justiitsministeeriumi ja haigekassat puudutav õigusabiteenus mängitud just Raidla & Partneritele. ?Kõik advokaadibürood oleksid rõõmuga osalenud konkursil, sest geeniprojekti nõustades on tegu tõenäoliselt väga suurte rahadega,? ütles üks Tallinna tippadvokaat, kes palus end mitte avalikustada.

Geeniprojekti investeerijatelt laekub raha selle aasta lõpuks ning 10 000 inimest hõlmav pilootprojekt käivitub järgmise aasta esimesel poolel, ütles geeniprojekti finantsnõustaja, investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann juhatuse esimees Rain Tamm.

Tamme sõnul pole ükski potentsiaalne investor ?ei? öelnud. ?Neil on endiselt huvi geeniprojekti investeerida,? ütles Tamm. Tamm ei nimetanud võimalike investorite nimesid, kuid lisas, et nendeks on eelkõige bio- ja geenitehnoloogia valdkonna riskikapitalistid ning biotehnoloogia ja ravimifirmad.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi 10 000 inimese geeniandmete kogumine algama sügisel. ?Kuna tegemist on keerulise alaga, on lepingute ettevalmistamine ja finantseerimissüsteemi väljatöötamine võtnud prognoositust kauem aega,? põhjendas Tamm pilootprojekti käivitumise edasi lükkumist järgmise aasta esimesse poolde.

Riikliku sihtasutuse Eesti Geenivaramu tegevjuhi Krista Kruuvi sõnul peaksid neil septembri lõpuks olema juristid välja töötanud lepingud, mille alusel alustada potentsiaalsete investoritega konkreetseid läbirääkimisi.

?Inimeste geeniandmete kogumisega saame alustada pärast seda, kui kõik ettevalmistused pilootprojekti käivitamiseks on tehtud ning süsteemi töökindlus kontrollitud,? sõnas Kruuv.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing