Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Puistamine piiril läks Õliühingule miljoni maksma

?Nüüd on võimalik kütust Eestisse tuua jälle ausal teel, dokumente võltsimata,? ütles 1. augustist jõustunud muudatuste kohta kütusefirma Alexela juht Heiti Hääl.

?Kõik peaks jälle olema nii nagu enne 1. maid,? lisas Õliühingu nõunik Kaljo Aamer.

Õliühingu andmetel kandsid ühingusse kuuluvad kütusefirmad seoses 1. maist jõustunud uue transiidieeskirjaga kahju kokku ligi miljon krooni. Õliühingusse kuulub 2/3 Eestis tegutsevatest kütusefirmadest.

Alates 1. maist hakkas toll nõudma, et kauba saatelehtedele lisataks otselepingud ja arved kütusetehase kui saatja ning Eesti ostja vahel.

Selliseid lepinguid polnud olemas, sest Eesti ostja ostis kütuse hulgimüügi- või tarnefirmalt ehk omanikult, mitte tehaselt.

Kütuseärimeeste väitel saab Venemaa tehastest kütust hankida ainult tarnefirmade kaudu.

Omavaheliste suhete hoidmiseks end mitte tsiteerida lubavad kütuseärimehed väidavad, et 80?90% Eestis müüdavast kütusest tuleb Venemaalt ja Valgevenest. Seda müüvad ka kõik Eestis esindatud tuntud Lääne tanklaketid. Nii ei läinud 1. maist karmistunud nõuded ühestki tanklast mööda.

Uus transiidikorraldus pani Venemaalt tulnud vagunid raudteel seoses pika tollikontrolliga seisma ning omanikele kahjumit teenima. Kolme kuuga peamiselt vagunite seismise tõttu saadud ligi miljon krooni kahjumit teenitakse tasa kõrgemate tanklahindadega.

Alates 1. augustist on tollitransiidi eeskirjas täpsustatud, millised dokumendid peavad raudteel kaubaveo juures olema ning Eesti kütuseärimeeste ja naftatöötlemistehaste vahelisi lepinguid üldiselt enam ei nõuta.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tollitalituse juhataja Marge Niit ütles, et määrust täpsustati selleks, et pooled ehk toll ja kauba maaletooja ei saaks seda erinevalt tõlgendada.

?Kui on kolm sõna reas, tekib ju kohe tõlgendamisvõimalus,? ütles Niit.

Ta möönis, et probleemid tekkisid sellest, et toll tõlgendas määrust nii, nagu ta tõlgendas.

Jõusse jääb nõue, et Eesti ostja ja välisriigi müüja vahel peab olema lepinguline suhe ja ei tohi olla mingit virtuaalset vahendajat.

Niit ütles, et kahtlemata ei saa hakata Venemaale nende ärireegleid ette kirjutama.

ASi Lukoil Eesti kommertsdirektor Valeri Makarov ütles, et ei ole kütuseimpordi lihtsustumist veel märganud. ?Alates 1. maist on sissevedu täiesti aia taha läinud,? märkis ta.

Makarovi arvates tuleks tolli jaoks kindlaks määrata dokumentide loetelu, mida tolliametnikul on õigus nõuda. Praegu on tollil võimalik kauba teekond peatada ja nõuda ükskõik milliseid tema arvates kauba liikumisel asjassepuutuvaid dokumente.

?Täna tollimehele meeldib Lukoil, homme ei meeldi,? rääkis Makarov. ?Alles hiljuti, kui kaupa deklareerisime, võeti jälle kogu dokumendipakk välja, et kontrollida kauba liikumist tehasest tollilaoni.?

Makarov ütles, et on dokumentide nimekirja täpsustamise teemal rääkinud ka tolliameti peadirektori Rein Talvikuga, kellega ta jõudis teineteisemõistmiseni.

Õliühingu nõuniku Kaljo Aameri väitel seisab lähemal ajal ees kohtumine tolliameti juhtidega, et täpsustada, millised dokumendid peavad olema kauba saatelehtedele lisatud.

Alates 1. maist jõustunud uus tollitransiidi eeskiri koostati selleks, et võidelda maksupettustega. Selle põhiautor on rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna asejuhataja Marek Uusküla.

Vahendajafirmade abil Eestisse kütust ja puitu toovad ärimehed olid tollimaaklerite andmetel sunnitud 1. maist, pärast uue eeskirja jõustumist, hakkama tollilaos vormistama näilisi ostu-müügitehinguid.

Kauba offshore-vahendaja esines nendes tehingutes kauba omanikuna. Siis sai esitada tollile nõutavad ostu-müügilepingud.

Mai esimesel poolel jättis toll mõnel päeval raudteele seoses täiendava dokumentide kontrolliga seisma kuni 50 vagunit, mis ülemäärase seisuaja tõttu firmadele kahjumit tootsid.