Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahuvalvajate vaevad

    Seal, kus ristuvad juhuslikud tegurid, peitub paratamatus.
    See, mis juhtus pealtnäha ilusas ja vaikses Eesti linnakeses Paldiskis kuuma juulikuu lõpupäevil, ei olnud juhuslik intsident rahuvalvajate (õigemini Rahuvalve Operatsioonide Keskuse ajateenijate) ja kohalike elanike vahel, vaid tõenäoliselt paratamatu asjade kulg. Ehk teisiti: kvantiteedi kuhjumine viis uue kvaliteedi tekkeni. Pinged Paldiskis on kuhjunud aastaid ja tõenäoliselt ei olnud rahuvalvajad siin esimese suurusjärgu ?tegijad?.
    Pärast nõukogude armee lahkumist on selle linna elanikud pidanud läbi elama tohutuid muutusi ja katsumisi alates talvel lõhkevatest soojustrassidest ja lõpetades täiesti äpardunud Jüri Mõisa nimelise politseireformiga (loe: politsei füüsilise kohaloleku praktilise lõpetamisega linnas).
    Ei ole mõtet korrutada tööpuudusest ja sellest tulenevast väga raskest kriminogeensest situatsioonist. Või olematust integratsioonipoliitikast, mis tegelikus elus väljendub vaid ohjeldamatus sõnavahus ja mõttetult raisatud reklaamirahades. Selle asemel oleks võidud korraldada nii mõnigi noortelaager või keeltekool vene keelt kõnelevaile lastele. Kõik nimetatud tegurid on aastaid kumuleerunud ja paratamatult lahvatasid leegid jõuliselt just Paldiskis. Midagi analoogset võib iga päev oodata näiteks Ida-Virumaalgi.
    Valitsuse integratsiooni-, regionaal- ja tööhõivepoliitika on olematu. Sisejulgeoleku vastutustundetu nõrgestamine nn politseireformi käigus on lubamatu. Kõik kokku on see valitsuse haldussuutmatus. Eesti riigi valdade kaardi sodimise asemel võiks praegune valitsus tõsiselt tegelema hakata just riigi haldussuutlikkuse tõstmise ehk tegeliku haldusreformiga, mis peab algama valitsusest enesest.
    Tegu on tehtud ja oleme sattunud naaberriigi välispoliitilise surve alla ja seda ennekõike enda tegematajätmiste tõttu.
    Minu meelest on täiesti paranoiline süüdistada Paldiskis juhtunus Vene ?karvast kätt? intsidendi teadlikus provotseerimises. Ei usu mina, et FSB agendid meie rahuvalvajate rahakotte varastama või neile viina suhu kallama hakkavad. Eks ole tegu ikka oma Eestimaal elavate mehepoegadega. Vaevalt siin pärast keegi enam sottigi saab, kes oli vene keelt kõnelev ja kes sugupuhas eestlane. On ju teada, et nii ühel kui teisel poolel oli tegu mõlema rahvusrühma esindajatega.
    Nii või teisiti anti Venemaa propagandamasinale suurepärane võimalus kellade löömiseks. Näljastele kukkus taevast mitte rasvane kont, vaid lausa grillitud lammas nina ette. Ja kes siis sellist saaki kasutamata jätab. Eriti veel siis, kui käib jutt kolme Balti riigi vastuvõtmisest NATOsse, millele Venemaa osutab väga jõulist vastupanu.
    Nagu öeldud ? tegu on tehtud ja situatsioon üpris kesine. Mida siis teha?
    Loomulikult tuleb 24. juuli sündmuste otsesed süüdlased välja selgitada, rahuvalvajatest löömamehed peavad karistused saama. Igaüks oma tegude kohaselt. Mõttetu on Tarmo Kõutsi ja Harry Tuult süüdistada. Siin on tegu valitsuse poliitiliste valeotsustega. Vastutust peavad kandma eelkõige Jüri Mõis, Tarmo Loodus ja Jüri Luik koos Katrin Saksa ja Toivo Asmeriga. Rääkimata Mart Laarist, peaministrist-pildilaskurist.
    Paneb lausa imestama Kadrioru vaikimine. Just nüüd ja kohe peaks president Lennart Meri kokku kutsuma riigikaitsenõukogu, kus igakülgselt analüüsitaks tekkinud situatsiooni ja kavandama meetmeid.
    Kus on riigi au ja südametunnistus, EÜS? Miks selts oma poistele ? Laarile, Luigele, Merile ja Ilvesele appi ei tõtta? Ilmselt on tegu tükk maad raskemate ülesannete lahendamisega kui oma meestega riigiametite mehitamisega. Kas EÜS ei tunne endal vähimatki süüd tekkinud supi kokkukeeramises? Äkki on jälle kõiges süüdi opositsioon ja punaparunid? Küll tahaks, et Eestile tähtsaid otsuseid tehtaks üheskoos nõu pidades, mitte kambakraatlikult tagatubades sosistades.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.