Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uus maksuseadus võtab rahakotist tuhandeid

Viktoria Korpan 08. august 2001, 00:00

Näiteks 300 000 krooni laenanud eraülikooli õppur, kes maksab 1000 krooni kuus pensionikindlustusse, kaotab aastas 8000 krooni ? just nii palju vähem saab ta seaduse rakendamise korral maksuametilt tagasi.

Eile saatis rahandusministeerium teistele ministeeriumidele ja organisatsioonidele kooskõlastamiseks tulumaksu- ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu, millega piiratakse maksustavast tulust mahaarvatavate eluaseme- ja õppelaenu intresside, koolituskulude, kingituste-annetuste ja pensioni kolmanda samba sissemaksete kogusummat 50 000 krooniga.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul esitati mullu maksuametile vaid 1947 deklaratsiooni, milles tehti mahaarvamisi üle 50 000 krooni.

?Arvestades, et tööl käivaid ja tulu teenivaid isikuid on Eestis suurusjärgus 600 000, puudutab muudatus tõesti vaid murdosa maksumaksjatest, kes ei vaja tegelikult riigi toetust,? rääkis Vaarik.

Kui selline muudatus riigikogus heaks kiidetakse, raskendab see oluliselt perede jaoks oma maja soetamist.

?Mul tekkis kohe küsimus, kust kohast võeti just 50 000 krooni,? rääkis Hansapank Marketsi analüütik Maris Lauri.

?Valitsuse eelnevad jutud olid sellised, et me peame ergutama inimesi säästma ja hoolitsema oma pensioniea eest. Paljud inimesed võtsid eluasemelaenu ja tegid pensionikindlustuse, kusjuures üheks argumendiks oligi see, et seda saab pärast tulust maha arvata,? lausu Lauri. ?Usun, et väga paljud inimesed tunnevad ennast petetuna. Eriti need, kes võtavad laenu, maksavad pensionikindlustust ja laste koolitust. Noore pere jaoks on raske oma maja soetada laenust, kui mõlemal abikaasal on veel õppelaen.?

Rahandusministeerium põhjendab muudatust sellega, et tänane piirangute süsteem on viinud olukorrani, kus suure sissetulekuga maksumaksjad vähendavad oma maksukohustuse äärmiselt madalaks või nullini.

Lauri märkis, et kui ühed inimesed on vääralt tulust mahaarvamist ära kasutanud, siis teised ei pea sellest kannatama.

Rahandusminister Siim Kallast uus seaduse muudatus ei puuduta. Kallas ütles, et tema Eesti Pangast saadud 8protsendilise intressiga eluasemelaenu jääk on hetkel alla 100 000 krooni, intresse maksab ta aastas alla 10 000 krooni.

Kommenteerides ajakirjaniku väidet, et 50 000kroonise piirangu kehtamise puhul on sisuliselt tegemist astmelise tulumaksuga, ütles Kallas, et astmelise tulumaksu jutt on siinkohal mõttetu ja kohatu.

?Selline käsitlus on täiesti väär. Mitte kuidagi pole võimalik öelda, et maksuvabastus oli maksukoormuse langetamine,? rääkis Kallas. ?Seepärast ei saa öelda ka seda, et maksuvabastust muutes tõuseb maksukoormus või kehtestatakse astmeline tulumaks.?

Kallas lisas, et kui riik otsustab mingit valdkonda toetada, siis võib ta seda teha maksuvabastuse kaudu või otse raha jagades.

?Praegusel juhul toetatakse näiteks eluasemeehitust ja säästmist maksuvabastuse teel. Seega otsustab riik praegu vähendada nende inimeste toetamist, kes seda ilmselgelt ei vaja, ning kulutada maksumaksja raha kokkuhoidlikumalt,? rääkis ta,

Kallase sõnul ei ole tulumaksuseaduse muudatuse puhul tegemist poliitilise kokkuleppega. ?Idee on sündinud 1999. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse rakendamise praktikast,? sõnas ta.

Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuhi Triin Messimase sõnul puudutaks seaduseelnõu keskmisest eluasemelaenusummast, mis on praegu umbes 200 000 krooni, oluliselt rohkem laenanud kliente.

?Kuna laenu makstakse enamasti tagasi annuiteetgraafiku alusel, kui esimestel aastatel on intressiosa laenumakses suurem, hiljem väheneb seoses laenujäägi vähenemisega, mõjutaks piirang eriti esimestel laenu tagastamise aastatel,? ütles Messimas.

Messimas lisas, et eluasemelaenu taotlevad tavaliselt pered. ?Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, siis võivad nad tõenäoliselt maksustatavast tulust maha arvata kuni 2 x 50 000 krooni, seega tulumaksu tagasi saada ka eluasemelaenuintresside summalt, mis ületabki 50 000 krooni,? ütles ta.

?See on halb uudis, olen nende hulgas, keda see muudatus puudutab,? kommenteeris tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Eesti ühe suurema telekommunikatsioonifirma Tele2 Eesti juhatuse esimees Ivar Lukk.

Lukk õpib London Business Schoolis magistrikursusel ärijuhtimist, Londonis käib ta nädalavahetustel, kahe aasta õppemaks on 26 000 Inglise naela ehk üle 660 000 krooni.

?Olen välja arvutanud, et õpingud lähevad 32 000 krooni võrra kallimaks. Arvan, et see ettepanek läheb läbi, sellised otsused lähevad massidele hästi peale,? sõnas Lukk. ?See muudatus on aktuaalne välismaal õppijate puhul ja neid inimesi on vähe.?

Daniel Vaariku sõnul suurendab mahaarvamiste piiramine riigi tulusid järgmisel aastal hinnanguliselt 20 miljonit krooni, sellest vastavalt 11 miljonit krooni omavalitsuste ja 9 miljonit krooni riigi osa.

Riigikogus on seadusemuudatusel läbiminekuks vajalik toetuspind koalitsiooni enamuse ja vähemalt osa opositsiooni näol olemas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing