Ettevõtlus vajab turvalisust

Arengu tunnuseks on inimeste heaolu tõstmine. Heaolu tõstmiseks loodavast väärtusest luuakse suurem osa eraettevõtetes, kuigi kaasaegses ühiskonnas suureneb üha riigi roll.

Riik loob hariduse ja teaduse arendamisega, tervishoiusüsteemi tugevdamisega ja sotsiaal- ning õiguskaitsega, aga ka poliitilise stabiilsuse kindlustamisega ettevõtetele ja inimestele tööks vajaliku keskkonna. Ainult turvalises ühiskondlikus keskkonnas areneb välja viljakalt töötav ettevõtlus.

Ettevõtlust ja ettevõtjaid väärtustab kõik see, mis loob inimeste heaolu. Eelkõige tuleks esile tõsta häid töötingimusi ja head töö organisatsiooni, mis võimaldavad inimestel viljakalt töötada. Vähemtähtis ei ole ettevõttes sisekliima arendamine, milles kõik töötajad tunnetaksid end väärtustatuna ja arenguprotsessis osalejana. Kroonib seda kõike loomulikult tööpanusele vastav töötaja enda ja tema perekonna heaolu tagav töötasu. Ainult ettevõtjate ja töötajate vastastikuse austuse ja koostöö tingimustes väärtustub ühiskonnas nii ettevõtlus kui ka ettevõtjad.

Ettevõtja on inimene, kellel on üheltpoolt kapitali ja teisalt ideid selle rakendamiseks väärtuste loomisel. Eestis puudusid ja puuduvad ka praegu enamikul inimestel võimalused kapitali kogumiseks.

Sellistes tingimustes on ettevõtlusse siirdumine raske. Seepärast peab riik looma tugisüsteemid ettevõtete stardikulude katmiseks, aga ka ettevõtluskeskkonna regionaalsete erinevuste vähendamiseks. Eriti vajalik on väikeettevõtluse arengu toetamine hõredalt asustatud maapiirkondades, et vältida maa tühjenemist. Kapitalil ei ole rahvust, küll aga kapitali omanikul. Kapitaliomanikud mõjutavad oluliselt poliitikat ja selle kaudu kogu ühiskonna arengut. Eesti kui rahvusriigi püsimajäämise üheks tingimuseks on eestimaalastest ettevõtjate kihi tugevnemine. Väliskapitalile tuleb luua soodsad rakendustingimused valdkondades, kus kohalikud ettevõtjad tõhusalt toimida ei saa.

Maailmakogemus näitab, et peamine osa väliskapitalist investeeritakse arenenud infrastruktuuriga turvalisse keskkonda. Seega on Eesti riigi peamine ülesanne investeerida sellise keskkonna arengusse. Kasumlikku ettevõtlust võimaldavad tingimused aktiveerivad kohalikke investoreid ja need reklaamivad end ise ka välisomanikele.

Seni on Eesti võrreldes Põhjamaadega veel nõrgalt arenenud ettevõtluskeskkonnaga riik, kuhu tuleb eelkõige ainult kohalikku odavat tööjõudu ekspluateeriv väliskapital.

Konkurentsivõime tõstmiseks ja jätkusuutlikku arengut tagavate investeeringute ligitõmbamiseks on Eesti riigil vaja ära teha veel väga suur töö, et luua sellisele ettevõtlusele arengut toetav keskkond.

Arendamist vajab nii haridus- kui ka teadus, et ettevõtlus oleks tagatud kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõuga. Profülaktika- ja tervishoiusüsteem peavad kindlustama töövõime pikaajalise säilimise. Sotsiaalkaitse peab vältima inimeste libisemise vaesusse ja selle kaudu kuritegelikule teele.

Õiguskaitsesüsteem peab tagama lepingukindluse ja kaitse kuritegelike rünnete vastu. Imerohtu ajaloolise mahajäämuse ületamiseks ja arenenud riikidele järelejõudmiseks ei ole. Aitab ainult visa ja sihikindel töö, mis on suunatud kõigi ühiskonnaliikmete heaolu tõusule.

Autor: Arnold Rüütel