Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lihatööstused ajavad taga euroauhinda

Kristina Traks 10. august 2001, 00:00

Euroremonti on juba alustanud või kohe-kohe alustamas 10?15 lihatööstust, ülejäänud aga loodavad, et euronõuete täitmise tähtaeg kaugemasse tulevikku edasi lükatakse.

?Kui kõik vastaks nõuetele, peaksite te praegu täitma ankeeti, et pole põdenud hiljuti düsenteeriat ja muid taolisi haigusi,? ütles Wõro Kommertsi juhatuse esimees Aigar Pindmaa, enne kui ajakirjanikud tehasesse lubab. Wõro Kommerts on juba oma Ahja tööstusesse investeerinud 25 miljonit krooni ning vähemalt 9 miljonit läheb veel. 25 miljonit krooni tähendab näiteks kaldus põrandaid ja seinaääri, fotosilmaga kraane, kahhelkivivabu seinu ja 300 meetri raadiuses vaba maad tehase ümber. Üheksa miljoni krooni eest valmib novembriks uus euronõuetele vastav vorstitsehh.

Pindmaa sõnul pole ettevõttel praegu ühtki laenu ning ei looda ta ka SAPARDi programmi rahale. ?Meil oli alguses plaan selle programmi kaudu raha taotleda, kuid liiga palju tuleb selle rahaga kaasa igasugu kitsendusi,? räägib Pindmaa. ?Näiteks kui osta SAPARDi abil seadmeid, on tingimus, et järgnevad kolm aastat ei tohi ma toorainet osta mujalt kui ELi liikmesmaadest. Aga mis siis, kui tuleb kuskilt mujalt palju soodsam pakkumine.?

Rakvere Lihakombinaadil kulub ?euroks? muutumisele kuni 70 miljonit krooni, remont käib praegu laial rindel. Ettevõtte juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul on tööde õigeaegne lõpetamine hädavajalik, et ettevõte saaks oma toodangut ka edaspidi eksportida. ?Kui nii-öelda tavaline tööstus jääb Eesti veterinaarameti tunnustuseta, ei juhtu tegelikult midagi, aga meil läheb ju kohe pärast tunnustusest ilma jäämist eksport kinni ja seda ei tohi juhtuda,? räägib Horm.

Samas suurusjärgus Rakvere Lihakombinaadi investeeringuga kulub raha ka Valga Liha- ja Konservitööstusel uue tapamaja ehitamiseks. Juuni alguses alanud tööd peaksid lõppema järgmise aasta kolmandas kvartalis.

Talleggi järgmise kolme aasta investeerimisplaan näeb ette 150 miljoni krooni investeerimist, mille tulemusena ettevõtte tootmine laieneb enam kui poole võrra. Samuti on ettevõte võtnud sihiks saada eurotunnustus juba selle aasta lõpuks ehk esimesena lihatööstustest.

Sel aastal hiigelkasumeid teeniv Tallegg teeb firma juhi Ants Käsperi sõnul investeeringud euronõuetesse omavahenditest. ?Teeme taotluse SAPARDi rahale ka, aga kui sealt ka mõne miljoni saaks, oleks see ikkagi pisku võrreldes terve investeeringuga,? räägib Käsper. Praeguseks on Tallegg mitmesugustele euronõuetele kulutanud juba 30?40 miljonit krooni.

Pisikeses Vastse-Kuuste Lihatööstuses aga praegu veel ehitamist-renoveerimist ei käi. Tööstuse omanik ja juhataja Urmas Jürgenson on rahulik ning ei kavatse eurotuhinaga esialgu kaasa minna. ?Ega täpselt ei teatagi praegu, mismoodi on vaja ehitada,? sõnab ta. ?Meil on plaanis küll ehitada uus tootmishoone, kuid rabelema ei hakka, teeme veel muidu midagi valesti.?

Jürgensoni sõnul on veel aega ja uue tootmishoone jõuab püsti panna küll. ?Ehitamine käib ju tänapäeval kiiresti, pigem on praegu probleem selles, et tehnoloogiline projekt tuleb tellida ilmselt välismaalt ja see pole just odav.? Vastse-Kuuste uus lihatööstus läheks omaniku sõnul maksma umbes 25 miljonit krooni.

Kuigi SAPARDi programm on välja reklaamitud kui investeeringutoetus tööstustele enda eurokõlbulikuks muutmiseks, loodavad selle toe peale vaid vähesed ettevõtjaid. Põhjuseks fakt, et SAPARDi raames jagatakse tööstustele vaid 30 miljonit krooni ning raha saajad selguvad tööstuste taotlusprojektide paremusjärjekorra alusel. Seni on lihatööstustest taotluse SAPARDi abirahale andnud vaid Saaremaa Liha- ja Piimatööstus.

Filee lihatööstuse juhatuse esimees Mati Kallemets ütleb, et on uppunud dokumentide kuhja alla. Kallemetsal on kindel siht, et tööstus peab saama 20 miljoni kroonisest investeeringust SAPARDi programmi raames tagasi 8,1 miljonit krooni. ?Olen mitu nädalat tegelenud praktiliselt ainult selle asjaga, puhkuse pidin ka SAPARDi pärast pooleli jätma,? räägib ta. ?Ainuüksi äriplaan on 20 lehekülge pikk, lisaks on veel 17 erinevat dokumenti koos alamdokumentidega, praegu saadame välja pakkumiskutseid rahvusvahelistele lihatööstuste seadmete müüjatele.?

Kokku läheb eurostumine Filee tööstusele maksma 24 miljonit krooni, millest osa tuleb niisiis SAPARDi programmi raames, osa omavahenditest ja osa pangast. ?Kui me aga SAPARDi raha ei saa, oleme konkurentsist väljas,? nendib Kallemets.

Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük loodab samuti SAPARDile. ?Ponnistame siin selle taotlusega, kui võimalik, siis tahaks 50 protsenti vajaminevast 20?30 miljonist kroonist saada SAPARDi kaudu,? räägib ta. ?Me arvestame, et jõuame uue tootmishoone valmis ka veel siis, kui alustame ehitust alles aprillis.?

Kuigi lihatööstustes on lahti läinud tõeline võidujooks euronormidele, kinnitavad peaaegu kõikide ettevõtete juhid, et lootus suured investeeringud kunagi tagasi teenida on suhteliselt väike. ?Kes ikka tahab arengumaalt toitu osta,? jääb kõlama üldine arvamus. ?Need investeeringud on pigem lõiv euroliidule, et saaks edasi tegutseda.?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:47
Otsi:

Ava täpsem otsing