Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti koos Soomega globaliseeruvas maailmas

13. august 2001, 23:00

Veel suve algul paistis kõigi majandusloogika reeglite vastaselt, et Soome ja meie majandusel õnnestub end suurel määral maailmamajanduse aeglustumisest kõrvale jätta, kuid juuli majandusnäitajad hajutasid selle udu. Soome kuulub lahutumatult niihästi maailmamajandusse kui eurotsooni ja jagab seetõttu paratamatult ka nende saatust.

Kui aasta algul rikkusid tarbijate ja ettevõtjate üldise meeleolu taset Euroopas Lääne-Euroopa riigid, siis seekord on kõige rohkem langenud usaldus Iirimaa, Hispaania, Saksamaa ja Kreeka kõrval ka Soomes. Tarbija kindlustunne Soomes vähenes juuliga kolm punkti, tööstuse oma aga koguni neli punkti ja see oli Hispaania viie punkti kõrval halvim näitaja.

Teisiti ei võinudki minna: Ameerika kõrval aeglustub Euroopa majanduse peamise mootori, Saksamaa majandus järjest kiiremas tempos. Kantsler Schröderil tuli hiljuti tunnistada, et 2 kasvuprognoos on osutunud ülemäära optimistlikuks. Selles pole midagi ootamatut. Esiteks kannatab ekspordile orienteeritud Saksa tööstus tugevalt maailmamajanduse, eriti Ameerika ja Kagu-Aasia aeglustumise tõttu. Teiseks ei ole Saksa majandus veel täielikult toibunud Saksamaade ühinemis?okist. Kolmandaks ei lase Saksamaa jäik tööturupoliitika ettevõtlusel muutunud tingimustega kiiremini kohaneda.

Asjade täbarast seisust Saksamaal annab kõige paremini tunnistust see asjaolu, et juulis vähenesid sisemaised tellimused Saksa tööstusele tervelt 4,5, mistõttu Euroopa pealinnades on juba tõsiselt hakatud muretsema, et Saksa tööstuse nõrkus võib lähikuudel kaasa tuua kogu Euroopa majanduskasvu veelgi suurema vähenemise. Ja nii, nagu ei saanud maailmas suuruselt kolmanda ja ekspordile orienteeritud majandusega Saksamaa jääda mõjutamatuks maailmas toimuvast, ei saa sest mõjutamata jääda Soome ega veel väiksem ja avatum Eestigi.

Et aru saada, kuidas majandusraskused mööda maailma laiali kanduvad ja kui raske on neid ette näha, kirjeldan Washington Postis avaldatud andmete abil Nokia lugu.

Veel mullu suutis Nokia seljatada peamised rivaalid Ericssoni ja Motorola ning suurendada telefonide müüki 66 võrra. Veel talvel ei paistnud miski takistavat Nokial suurendamast oma telefonide müüki tänavu 36. Nüüd, pool aastat hiljem, on Nokia sunnitud tunnistama, et nad on ka siis õnnelikud, kui neil õnnestub üksnes tagasihoidlikul määral müüki suurendada.

Nokia on juba vallandanud 3000 töötajat, neist Soomes küll ainult 200. Nokia aktsia, mille eest mullu maksti üle 60 dollari, on langenud 17 dollari piirimaile, firma väärtus aktsiahindade järgi on vähenenud 200 miljardi dollari võrra ja koos sellega on vähenenud tema võime hankida uut kapitali.

Nokia probleemidel on laiem mõju. Mobiiltelefonituru kokkuvarisemine ja Nokia kasvuplaanide luhtumine on tähendanud näiteks seda, et Texas Instruments on tellimuste vähenemise tõttu vallandanud 2500 töötajat, vähendanud investeeringuid miljardi võrra ja kaotanud II kvartali tuludest viiendiku. Euroopa suuruselt teine komponentide valmistaja, Infineon, on kandnud toodangu mahakandmise tõttu II kvartalis üle poole miljardi dollari kahju, seejuures tellimuste tühistamise laine ei ole peatunud. Samuti on Philipsi juulikuu pettumist valmistanud tulemused olnud kõige rohkem seotud Nokiale valmistavate ekraanide ja mikrofonide tellimuste äralangemisega, mis on firma komponente valmistavale divisjonile tähendanud toodangu vähenemist 40 ja 280 miljoni suurust kahjumit. Nokia plaanide luhtumine on kaasa toonud tootmisliinide peatamise Jaapanis ning Mehhikos, kus just hiljuti valmis uus, Nokiale akusid tootev tehas...

Kuid ega mobiiltelefonide turg pole ainus, kus kasvuhoog raugenud. Maailma töötlev tööstus on seisakus või languses juba kolmveerand aastat ja toibumist pole näha. Ka USA Föderaalreservi viimane, augustis avaldatud Bee? Raamat, ei sisenda erilist optimismi, seal konstateeritakse: aeglustumine Ameerikas on jõudnud seisakuni.

Kuigi nii Soomes kui Eestis pole veel tegemist otsese majanduslangusega, kerkib küsimus, kas mingi muu majanduspoliitika korral võinuks me omandada parema vastupanuvõime maailmas toimuvale. Vastus on ei ja jaa. Häda on aga selles, et võimalused ja riskid on selles ilmas kogu aeg käsikäes käinud.

Ilmselt oleks Soome ka siis, kui ta olnuks majanduslikult tunduvalt suletum riik, arendanud välja korraliku mobiiltelefoni. Nokiast poleks siis küll saanud maailma esimene, kuid see-eest võib-olla stabiilsema käekäiguga firma. Võib-olla, kuid veel ilmsemalt poleks teda siis enam üldse olemas.

Eestil tuleb oma koha ja sellele vastava poliitika üle otsustamisel globaliseeruvas maailmas arvestada, et kaubavahetus ELiga moodustab üle kahe kolmandiku meie kaubavahetusest, sellest omakorda pool on Soome osa. Teiseks, globaliseerumine on kasulik, objektiivne ja paratamatu, kuid ta ei ole kõikehaarav ega ilmtingimata ühtlustav, vaid suurema tõenäosusega hoopis erinevusi suurendav, tema käik ja ulatus ei ole ennustatavad. Kolmandaks tuleb veel aru saada sellest, kas minnakse globaliseerumisprotsessiga kaasa või lastakse end kaasa lohistada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing