Miljardimängud ravimitega

Kuulsa aspiriiniga rohkem kui saja aasta eest oma tähelendu alustanud Euroopa suuruselt teine ravimi- ja keemiakontsern korjas eelmisel nädalal müügilt kolesterooli alandava Lipobay/Baycoli, mida seostatakse praeguseks 52 patsiendi surmaga USAs ja Saksamaal.

Lipobayst pidi saama kullaauk ? Leverkusenis asuv farmaatsiahiiglane lootis tänavu kasseerida ravimi eest miljard eurot. Unistus purunes. Hoolimata hoiatusest manustasid patsiendid preparaati koos teise kolesteroolialandaja Gemfibroziliga. Kuid sellise kombinatsiooni kõrvalmõjud võivad olla surmavad. Juhtuski nii, et surid Lipobayd manustanud inimesed, kuigi pole veel selge, ?kas põhjuseks oli Lipobay?. Majandusliku katastroofi käimalükkamisest piisas ka sellest.

Seitse nädalat enne New Yorgi börsile minekut veerema hakanud ravimiskandaal toob analüütikute hinnangul Bayerile meeletut imago- ja finantskahju. Kuigi kontserni juhtkond Bayerit veel ?saneerimisjuhtumiks? ei pea, on tagasilöögiga seotud numbrid aukartustäratavad. Ettevõte kaotas ühe päevaga oma börsiväärtusest üle seitsme miljardi euro. Tänavuseks planeeritud kuut miljardit eurot ületav käive jääb samuti unistuseks.

Bayer kompenseerib kitsikusse sattumist vallandamiste ning tütarettevõtete sulgemisega. Ettevõtte juhtkond teatas eelmisel reedel 15 tütarfirma sulgemisest, löögi alla satub 4000 töökohta.

Lipobay juhtum tähendaks kõrvaltvaatajate hinnangul lõppu väiksematele firmadele, eelkõige kardavad säärast fiaskot biotehnika valdkonnas tegutsevad vastloodud firmad. Noored firmad pole lihtsalt suutelised samaaegselt mitut toodet arendama nagu suurkontsern Bayer. Eelmisel aastal oli Lipobay kontserni farmaatsiapoolel käibe suuruselt kolmas tegija, samas on Bayeril turul neli ravimit, mille aastakäive on suurem kui miljard marka.

Lipobay tuli turule alles 1997. aastal. Sellele eelnes aastapikkune testiaeg ? alguses laborites, siis haiglates väljavalitud patsientide peal. Kokku läks kolesteroolialandaja väljatöötamine maksma umbes 204 miljonit eurot. Ses suhtes pääses Bayer veel odavalt: tänapäeval maksab ravimi kogu väljaarendamise protsess umbes 550 miljonit eurot. Alates pillide tootmisest laboris kuni nende turuküpseks saamiseni võib kuluda 10?12 aastat. Selle ajaga jõuab tekkida ka andmebaas, Lipobay riskide hindamiseks nappis tema ?lühiealisuse? tõttu statistika koostamiseks patsiente.

Eesti apteekides Lipobayd müügil pole ? seda kinnitavad nii siinne Bayeri ravimiesindaja Alari Kannus kui ka ravimiamet. Nii et seekordne ravimitragöödia läheb meist mööda. Küll on aga siinmail nähtud oma farmamulli lõhkemiselugu. Börsibuumi eel 1997. aasta kevad-suvel puhusid Tallinna Farmaatsiatehase omanikud nii roosilisele tulevikule ja määratule Vene turule apelleerides aktsia hinnale üha rohkem õhku sisse. Hämamise selgudes kukkus aktsia kivina.

Maailma farmahiiud jätkavad aga balansseerimist. Hoolimata kergest haavatavusest, nagu kinnitas Bayeri näide, püütakse püsida meeletult tulu toovas valdkonnas konkurentsis üha uute toodetega. Siin sunnib takka tõsiasi, et lähema viie aasta jooksul on lõppemas firmade parimate ?lüpsilehmade? patendid, mis võimaldab konkurentidel samu pille tootma asuda ning hinnad alla lüüa. Nii näiteks töötab Pfizer palavikuliselt diabeetikutele ettenähtud insuliiniinhalaatori kallal, et sellega kompenseerida potentsitõstja Viagra ja vererõhualandaja Lipitori patendi lõppemist.

Artikkel on kirjutatud Saksa ajalehtedes avaldatud materjalide põhjal.