Politseimunder annab karistamatuse tunde

14. august 2001, 00:00

Politsei pressiesindajad ja -juhid kommenteerisid roolijoodikuist politseinikega seotud sündmuste jada nii, et üksikutest juhtumitest ei tasu teha üldistusi, politseid tuleb siiski usaldada, politsei ootab ühiskonna tuge. Vaevalt jõuti politseijuhtide nõupidamise tulemused avalikkusele välja öelda ? distsipliini karmistatakse, et sarnased sündmused ei korduks ?, kui üks mees kõik püüdlused ära nullis. Harjumaal tegi autoroolis avarii purupurjus konstaabel Juri Rapanovit?.

Äripäev leiab, et oma alluvate purjutamise eest peaksid vastutama eelkõige prefektid. Kuni ameti mahapanemiseni välja.

Viljandi maavanem, politsei arengusuundi välja töötava komisjoni liige Helir-Valdor Seeder leiab, et kunagine Jüri Mõisa politseireform ei tugevdanud, vaid nõrgestas politseid. Ses mõttes tuleb Seederiga nõus olla, et reformi eesmärk oli õige ? koondamisega kaadri kvaliteedi tõstmine ?, teostus aga kehvavõitu.

Paraku ei võta siseminister konstaableid tööle ega lase lahti, seda teevad ikkagi prefektid. Kui aga juba kaks korda alkoholiprobleemi tõttu töölt vabaks saanud mees ikka politseisse tööle võetakse, on midagi politsei kaadripoliitikas väga mäda.

Paraku vähemalt osa prefekte kaadrivalikuga vaeva ei näe. Nii on politseisse sattunud kunagine autoärandaja ning metsavarastega seotud tegelased.

Enamgi, üritatakse oma alluvate patustamisi kinni mätsida. Kuidas muidu tõlgendada Viljandi prefekti ütlust, et teda ajab naerma jutt vintispäi inimese alla ajanud komissari katsest saata ekspertiisi oma poeg. Võib küll väita, et tööalaselt on üks või teine patustanu igati tubli mees, ent see ei õigusta nende eksimusi ega tee olematuks nende põhjustatud õnnetusi.

Politseiameti psühholoogiatalituse juht Liivia Annion väidab, et politseil puudub võimalus oma tööst tulenevat stressi maandada. Ei ole politseiametil võimalik neid ei sanatooriumisse saata ega kultuuriüritustele piletit hankida. Kas lihtsam on siis lasta politseinikel oma tööpinged alkoholi sisse uputada, ja veel tööajal? Pealegi meenutab sanatooriumituusikute hankimine nõukogude aega, kus neid ametiühingu kaudu jagati.

Politsei praeguste probleemide põhjust tulebki otsida rohkem minevikust. Purjus politseinikega juhtunud õnnetuste arv näitab, et seni on mõnel pool politseis vaadatud alkoholipruukimisele läbi sõrmede.

Nüüd, kui sündmused on kuhjuma hakanud, on karmimalt käituma hakatud. Ent suhtumist tuleb veelgi karmistada. Ainus võimalus on kõik eksinud ja ka nende juhid töölt vabastada. Siis ehk saab lahti ka suhtumisest, kus politsei sarnaselt advokaatidega arvab, et neil on rohkem õigusi. Lühidalt ? puhastus ei pea politsei käima kampaania korras, vaid järjepidevalt. Ühelgi politseinikul ei tohi korrakski tekkida arusaama, et munder annab karistamatuse tunde.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:47
Otsi:

Ava täpsem otsing