Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahandusministeerium kärpis kasvuprognoosi
Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et prognoosi alandamise tingis tõsiasi, et ka Eesti põhilised kaubanduspartnerid on oma prognoose kärpinud. ?Maailmamajandus jaheneb, ekspordi kasv aeglustub, põhiline majanduskasv tuleb praegu sisemaistest teguritest,? rääkis Säälik.
Samal põhjusel vähendas rahandusministeerium ka järgmise aasta prognoosi, ennustades järgmise aasta majanduskasvuks 5 protsenti senise 5,7 asemel.
Tarbijahinnaindeks (THI) kasvab sel aastal rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt 5,8 protsenti ehk protsendi võrra rohkem, kui varem selleks aastaks ennustati. ?Inflatsioon tuleb kiirem, kui keegi arvatagi oskas,? ütles Säälik. ?Põhilised hinnatõusu tegurid olid toiduainete kallinemine seoses mitmete taudidega ning kütusehinna tõus.?
Järgmiseks aastaks ennustab ministeerium THI tõusu 3,8 protsenti varasema 3,5 protsendi asemel. ?THI veab järgmise aasta alguses tõusule eelkõige vee, gaasi ja sooja hinna tõus,? põhjendas Säälik.
Hansapank Marketsi analüütik Maris Lauri ütles, et paanikaks pole põhjust, kuna rahandusministeerium oligi varasemates prognoosides veidi liiga optimistlik. ?Ka 4,8protsendine majanduskasv on päris korralik tulemus, sugugi mitte halb,? ütles Lauri. ?Kui majanduse kasv terves maailmas aeglustub, oleks põhjendamatu loota, et meil teisiti läheb.?
Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing sõnas samuti, et 4,8 protsenti majanduskasvu sel aastal on tubli tulemus. ?Hea tulemus selles valguses, et näiteks Euroopas jääb majanduskasv alla 2 protsendi ja USAs on see veel väiksem,? rääkis Kunsing. ?Ega järgmise kohta ka ei saa väita, et olukord paremaks läheb, praegu püsib veel kõik suuresti lihtsalt parema ootusel.?
Rahandusministeeriumi hinnangul taastub lähiaastatel kiire investeeringute kasv, mida toetavad ettevõtete suurenenud kasumid ning investeeringute tulumaksuvabastus. ?Kõrget investeerimisnõudlust toetab ka vajadus tootmine kaasajastada ning viia vastavusse Euroopa Liidu nõuetega,? märgib rahandusministeerium.
Rahandusminister Siim Kallase sõnul on järgmise aasta riigi eelarve kulusid vaja kärpida veel 1,8 miljardi krooni ulatuses, et eelarve tasakaalus oleks.