Väikefirmad võitlevad traadita interneti pakkumise õiguse eest

Sideameti, Eesti Telefoni ja Tele2 koostöös ettevalmistatud määrus keelab kommerts-internetiteenuse pakkumise raadiolinkide abil nn loavabal sagedusel 2,4 GHz. Seega kaotavad senised teenusepakkujad ja seadmete müüjad tehtud investeeringuid ja põhiliselt maal elavad kliendid jäävad internetiühenduseta.

?On kohti, kus internetti ei saa muul viisil kui raadiolingiga, sinna ei hakkagi Eesti Telefon kaablit vedama,? rääkis 3K Groupi kaubamärgi all traadita interneti seadmeid müüva OÜ Kadarpik ja Kaljumäe tegevdirektor Toomas Kadarpik. ?Kokku on Eestis selliseid internetti ühendatuid arvuteid umbes 20 000.?

OÜ Kadarpik ja Kaljumäe direktor-konsultant Seeda Randroo ütles, et valitsus takistab selle määrusega Eesti kiiret internetiseerimist ja käis portaalis Täna Otsustan Mina (TOM) välja idee määrus tühistada.

Üheks argumendiks nimetas Randroo ka seda, et kui sel sagedusel ei lubata enam internetti pakkuda, kaotab riik 40 miljoni krooni suuruse investeeringu, mis on tehtud Küla Tee projekti raames kohalike omavalitsuste, koolide, raamatukogude internetiseerimiseks just loavaba sagedust kasutades.

Kadarpik ja Kaljumäe saatis õiguskantslerile järelepärimise, kas 2,4GHz sagedust puudutav määrus on kooskõlas põhiseadusega. ?Firma sai vastuse õiguskantsleri nõunikult Enn Markvartilt, vastusest oli näha, et tema ei valda seda asja,? sõnas Kadarpik ja Kaljumäed juriidiliselt konsulteeriv Tiina Mitt. ?Ise uurin seda teemat edasi.?

Valitsuse pressibüroo infonõuniku kohusetäitja Einar Linn ütles, et praegu on määruse tühistamise idee kolm päeva toimetamisel, kus TOMi kasutajad saavad oma parandusettepanekuid teha, selle järel läheb idee hääletamisele. ?Kui see saab rohkem poolthääli, läheb dokument TOMi kasutajatele allkirjastamisele. Kui see saab allkirju, läheb see vastavasse riigiinstitutsiooni ehk teede- ja sideministeeriumi,? rääkis Linn. ?Kui teede- ja sideministeerium jätab selle määruse muutmata, peab ta esitama põhjendusi, miks just nii.?

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi ütles, et valitsuse detsembri alguses vastuvõetud määruse kohaselt on aastast 2003. keelatud üldkasutatavatel sagedusaladel, sh 2,4 GHz, teenuse pakkumine, kuna nendel sagedustel ei tagata häiregarantiid.

?Teenuse pakkumise keelamise poolt räägib asjaolu, et teenuse pakkuja ei suuda üldkasutatavas sagedusalas tagada teenuse pidevat kättesaadavust ja kvaliteeti,? sõnas Väärsi.

?Määrusega ei soosita väikeettevõtlust, soositakse suurettevõtlust, kaotatakse ära alternatiiv, kas võtta teenus väiksema pakkuja käest, kes võib pakkuda traadita püsiühendust ka 200 krooni eest kuus, või tuleb võtta kallist teenust ET käest, ? rääkis Kadarpik.

?Tahetakse ära lõigata odavad teenused, et saada endale suuremat tulu,? lisas Eesti ühe suurema sidefirma KPNQwest juhatuse esimees Neeme Takis. ?Samal sagedusel töötab näiteks Bluetoothi tehnoloogia, kas see tähendab, et ka Bluetoothi ei tohi kasutada? ET ja Tele2 tahavad operaatoreid odavamatelt sagedusaladelt välja suruda.?

Kadarpiku sõnul pakuvad internetiühendust sama tehnoloogiaga Sonera ja Telia ning see pole Soomes ja mitmes teiseski riigis keelatud.

Eesti Telefoni äriplaneerimise talituse direktor Rain Rebane ütles, et mingit era- ega ärihuvi 2,4GHz sageduste keelamisel ei ole ET-l olnud.

?Põhjuseks on eelkõige kvaliteediprobleemid, raadiolevi katvusala, kohmakas teenuse haldamine,? sõnas Rebane. ?Samuti ei ole ET spetsialistidel olnud piisavalt usku ühenduste turvalisusesse. ?

Ka Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk nimetas põhjuseks, miks tuleb ära keelata 2,4Ghz sagedusel teenuste pakkumine, kvaliteediprobleemid. ?Ärihuvi selles valdkonnas Tele2-l ei ole, me ei konkureeri selliste väikeste firmadega. Me ei teagi neid,? sõnas Lukk.

AS Uninet lõpetas 2,4GHz sagedusel teenuse pakkumise juba ministri määrusetagi. Unineti juhatuse liikme Taavi Talviku sõnul loobus firma traadita andmeside pakkumisest, kuna tehnoloogia ei sobi äriklientidele teenuste pakkumiseks.

Kuldar Väärsi ütles, et selle määruse rakendamise probleemide kaalumiseks on kokku kutsutud teede- ja sideministeeriumi nn 2,4G töörühm, mille töö veel kestab.

2,4G töörühma järgmine koosolek leiab aset 22. augustil, sellel analüüsitakse kogutud informatsiooni üldkasutatavate sagedusalade kasutamise kohta Eestis ja teistes riikides.