Internetiseerimisele tõmmati pidurid peale

Äripäev ei toeta valitsuse määrust, mis keelab alates 2003. aastast raadiolinkide abil nn loavabal sagedusel traadita internetti pakkuda, sest sellega piiratakse maapiirkondade elanike internetiühenduse võimalusi.

Praegu on loavabal sagedusel 2,4 GHz internetti ühendatud 20 000 arvutit. Valitsuse määrus tähendab paljudele arvutiomanikele internetiühenduse kadumist, sest alternatiivsed variandid on mitmeid kordi kallimad.

Sidefirma KPNQwest juhataja Neeme Takise kinnitusel üritavad Eesti Telefon ja Tele2 nimetatud määrusega tõrjuda operaatoreid odavamatelt sagedusaladelt. Praegu on võimalik traadita püsiühendust osta alates paarisajast kroonist kuus. Eesti Telefon valmistab ette traadita internetiühenduse pakkumist umbes 1000 krooni eest kuus. Kuni suuremad firmad polnud valmis maapiirkondades traadita ühendust pakkuma, lasti väikestel firmadel rahus tegutseda. Nüüd surutakse valitsuse abil aga odavama teenuse pakkujad turult välja.

Teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Kuldar Väärsi kinnitusel on keeld tingitud häiregarantii puudumisest. ?Teenuse pakkumise keelamise poolt räägib asjaolu, et teenuse pakkuja ei suuda üldkasutatavas sagedusalas tagada teenuse pidevat kättesaadavust ja kvaliteeti,? põhjendas Väärsi valitsuse määrust. Samal seisukohal on Eesti Telefon ja Tele2. Ministeeriumi seletusest jääb mulje, et väiksematelt firmadelt ühenduse ostjad on rumalad. Nende kaitseks tuleb teenuse osutamine keelustada, ja suunata nad kallimate, aga samas kvaliteetsemat teenust pakkuvate firmade klientideks. Kindlasti ei ole inimestel midagi tõrgeteta töötava internetiühenduse vastu, kuid neil pole võimalik kvaliteetsemat teenust osta. Põhjuseks on madal ostujõud ja kaablivõrgu puudumine.

OÜ Ariko Marketing juhatuse esimehe Kalev Petti kinnitusel on koduarvutite internetti ühendamise tempo aeglustunud ja peamiseks põhjuseks on just ühenduse kallidus.

Nüüd üritab valitsus üldse keelustada odavama internetiühenduse võimaluse. Väidet, et määruse taga on suurte firmade kuluaaritöö, toetab tõik, et riik on ise investeerinud traadita internetiühenduse võimaldamisse 40 miljonit krooni. Seda on tehtud andmeside edendamise projekti Küla Tee raames, mis nägi ette omavalitsuste, koolide ja raamatukogude internetiseerimist just loavaba sagedust kasutades.

Küla Tee projektijuhi Jüri Liivi sõnul piisaks umbes 25 miljoni krooni investeerimisest, et luua kõigile maaelanikele traadita internetiühenduse võimalus. Mart Laari juhitud valitsus tõmbas sellele kavale ning tehtud investeeringutele vee peale.

Jüri Liivi hinnangul tähendab valitsuse määruse täitmine, et Eesti oleks interneti arengus jälle sama kaugel kui viis aastat tagasi. Tegelikult see nii ei ole. Kuigi paljud inimesed peavad internetiühendusest loobuma, on meil siiski oma e-valitsus, mida veel viis aastat tagasi ei olnud. Seega ? see, mis on kättesaadav Jupiterile, ei pea olema kättesaadav lehmale.