Kaasaegses büroos saab tööd teha,

Sageli kutsutakse sisearhitekt bürood kujundama siis, kui ruumilahendused on juba valmis. Sel puhul jääb kujundajal vaid öelda, kas tellijate poolt valitud värvid sobivad või kas juba tellitud mööbel paigutada ühte või teise seina. Sisearhitekti tegelik ülesanne on palju laiem: vaadata bürood ühtse tervikuna, jälgida, et kasutusse tuleks kõik ruumid ja võimalused. Kokkuvõttes tõuseb sellest tulu mõlemale poolele.

Sisearhitekt Liis Lindvere pakub näite, kuidas töö- ja puhketsoonid võiks büroos ajas ja ruumis olla jaotunud. Ruumilahenduses peab väljenduma selle sisemine loogika ja funktsionaalsus, sama oluline on ka ruumi atmosfäär, mis loob esmamulje seal töötavast kollektiivist ja nende tööstiilist.

Vaadeldakse büroo ruumilahendust, kus inimesed veedavad päris suure osa oma ajast. Loomingulist tööd tegeva kollektiivi jaoks võiks see keskkond olla küll pragmaatiline, kuid seda peaks vajadusel saama kasutada ka vaba aja veetmise kohana.

Seal peaks saama pidada tõsisemaid koosolekuid ja presentatsioone, kuid samas võiks olla koht ka vabas vormis arutelude jaoks. Kuna sellise töö puhul pole oluline kellast kellani kusagil konkreetses ruumis viibimine, vaid etteantud tähtajaks valmis projekti esitamine, peaks ruum olema sobilik kasutamiseks ka 24 tundi ööpäevas.

Analüüsi aluseks on ruumi enda spetsiifika ja loomuliku valguse jaotus selles ruumis. Analüüsides tegevusi konkreetsel ajahetkel, on skeemide tulemus spekulatiivne, kuid selle võimalikult täpne läbitöötamine võimaldab jaotada ruumi loogiliselt erinevate tsoonide vahel. Ühtse töötava terviku puhul on oluline, et oleks võimalik töötada arvutiga, puhata, teha jooniseid. Samas ei tähenda see, et iga tegevuse jaoks peaks olema eraldi ruum.

Et leida ruumilist lahendust mingile projektile, on tähtis analüüsida põhjalikult etteantud ruumi funktsiooni. Konkreetse vormi leidnud lõpptulemusega samavõrd oluline on protsess, mille käigus on läbi töötatud erinevad liikumis- ja tegevusskeemid. See ei välista kaugeltki spontaansust lahenduste leidmisel, vaid pigem loob õiged lähtekohad nende otsimiseks. Et vältida lõpliku projekti üle vaidlust ainult maitseküsimuse tasandil, peab projekteerija oskama täpselt põhjendada erinevaid valikuid.

Autor: Tiia Mets