Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Junichero Koizumil jätkub püssirohtu?

15. august 2001, 00:00

See, et Jaapani majandus kannatab seisaku ja tohutu eelarvedefitsiidi all, ei üllata vist enam kedagi. Kui Jaapan ei oleks G7 liige, vaid arengumaa, oleks IMF talle juba ammu appi tõtanud. Kuid Jaapan ei ole Argentina ega Türgi, vaid maailma suuruselt kolmas tööstusriik. Jaapani majandus- ja fiskaalprobleemid kujutavad endast vägagi reaalset ohtu maailma stabiilsusele.

Kui see nii on, siis miks ei ole me väga mures? Vist seetõttu, et viimase 50 aasta jooksul väga kiiret arengut näidanud riigina on Jaapanil piisavalt ressursse, et kõrvaldada enda ees seisvad takistused.

Jaapani probleem on see, et majandus on ülereguleeritud ja erasektor sipleb kaelani võlgades, mistõttu ettevõtjad ei ole üksinda suutelised muudatusi esile kutsuma. Ei ole kahtlust, et õige poliitikaga suudaks Jaapan kindlasti oma probleemidest välja rabeleda. Isegi USA, mille majanduskasv 1990ndatel oli lihtsalt erakordne, vaevles 1980ndate alguses tõsiste majandusraskuste käes.

Põhiküsimus on selles, kui võimekas on Jaapani populaarne ja reformimeelne uus peaminister Junichero Koizumi. Tema ees seisab kolm väga keerulist ülesannet: korrastada riigi finantssüsteem, vähendada halbade laenude osakaalu majanduses ja kõrvaldada tegurid, mis takistavad tootmissektori kasvu.

Jaapanil on piisavalt inimkapitali ja suutlikkust, et probleemidest välja tulla, kuid ärge unustage, et tegu on majandusseisakuga ja poliitikutega, kes ei taha reformidest midagi kuulda.

Seni on Koizumil püssirohtu jätkunud. Tema sõjaplaan on võtta eelarve range kontrolli alla, pidurdada võlakoorma kasvu ja käivitada majanduse elavdamiseks vajalikud muud reformid. Koizumi mõistab, et stagneerunud majanduses on need sammud keerulised ja riskantsed, kuid seni on ta jäänud endale kindlaks.

Muret teeb asjaolu, et Jaapani uus peaminister on öelnud, et ta on valmis rakendama julgeid ja paindlikke meetmeid juhul, kui olukord majanduses tema reformide ja eelarvekärbete tõttu hakkab kiiresti halvenema. Probleem on, et selliseid meetmeid tema käsutuses ei ole.

Esimene võimalus on jeeni devalveerimine. See elavdaks küll kaubandust, kuid kuna Jaapani majandus on nagu Euroopa ja USA omagi äärmiselt suletud, põhjustaks see kiiresti kriisi võlakirjade ja aktsiaturul, viiks intressimäärad lakke ja lööks augu Jaapani finantssüsteemi. Erainvestorite ja ettevõtjate usaldus võib inflatsioonihirmus kukkuda ja põhjustada tarbimise languse.

Seetõttu võib devalveerimise strateegia tegelikult vallandada Jaapani majanduses kriisi. Õnneks näib seda kartvat ka riigi keskpank. See on ülejäänud maailma jaoks suur kergendus, sest juhul kui Koizumi reformid muudavad seisaku majanduskriisiks rakendaks Jaapan koheselt vajalikke meetmeid.

Teine võimalus on riiklik tööhõiveprogramm, kuid see on suunatud uute töökohtade loomiseks, mitte eelarve turgutamiseks. Igal juhul on ebatõenäoline, et Koizumil oleks aega viia reforme ellu 5-10 aastat. USA kogemus näitab, et seisakust majandusbuumini kulub just niipalju aega. Koizumi poliitiline mandaat on palju lühema perspektiiviga ja teda toetav rahvas ei tea, et alguses suurendab tema programm tööpuudust, mitte majanduskasvu.

Läheb palju aega, enne kui Jaapani firmad hakkavad investeerima majandusharudesse, kus luuakse uusi töökohti. Ka USAs hakkasid töökohad uue majanduse firmadesse tekkima alles 1990. aastatel. Kolmas võimalus on majanduse liberaliseerimine, ent see teeks olukorda hullemaks ja vähendaks Koizumi enda populaarsust.

Jaapan peaks oma võlakoormat vähendama ligi 10 SKT ja seda ajal kui majandus seisab. Jaapani pankade bilansside puhastamine vähendaks kasvu veelgi 1-2 võrra. Need on märgid, mis ei luba Koizumile pikka poliitilist karjääri.

On palju tõenäolisem, et pikaajaliste reformide elluviimise asemel keskendub Koizumi hoopis avalikkusega suhtlemisele. Kõik mida ta saab praegu teha on viia kapital ehitussektorist (mis rahastab tema poliitilisi vastaseid) kõrgtehnoloogiasektorisse, millele Jaapan on asetanud oma tulevikulootuse. Finantssektori ümberkorraldused jäävad ilmselt kosmeetilisteks. Ka jeen võib kukkuda, kuid kui maailma majandus kosub, krahhi niipea ei tule.

Vaatamata hetkelootustele on selge, et oht maailmamajandusele püsib. Läheb veel mitu aastat enne kui Jaapani majanduslik olukord areneb kriisiks, kuid kõik praegused märgid näitavad, et see on tulekul. Ilma kasvava majanduseta ja olukorras, kus Jaapani valitsuse võlakirjad on võrdsustatud rämpsvõlakirjadega, jääb üle ainult oodata ja palvetada.

© Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing