Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksud olgu madalad

    Võib oletada, et vaidlused Eestis selle üle, missuguseks peaks kujunema meie inimeste ja firmade maksukoormus, riigikogu valimiste lähenedes ägenevad. Samas võib olla ka kindel, et maksukoormuse küsimus kujuneb üheks valdkonnaks, kus populismil lastakse vohada.
    Missugusena kujutan mina ette Eesti maksumaksja tulevikku? Olen raudselt veendunud, et Eesti peab jätkama senist maksude madalal hoidmise poliitikat ega tohi mingil juhul üle võtta Põhjamaades praktiseeritavat astmelise ja kõrge maksustamise praktikat.
    Siin ei taha ma rääkida mitte niivõrd sotsiaalse õigluse paremast elluviimisest, mille nimel kõrget maksukoormust väidetavalt ju rakendatakse, vaid lähtun puhtpragmaatiliselt Eesti praegusest seaduskuulekuse ja administratiivse võimekuse tasemest. Sellega seoses toon välja järgmised kaalutlused.
    Kümme aastat peale iseseisvuse saavutamist pole me ettevõtlusest praeguseks ikka veel jõudnud välja juurida topeltraamatupidamist ja ümbrikupalkasid. Astmelise tulumaksu kehtestamine ja maksukoormuse tõstmine oleksid seepärast nagu õli kallamine tulle.
    Eelnevaga haakub ka järgmine ? meie võime juba kehtestatud makse koguda. Meenutagem siinkohal vaid möödalaskmisi kõrgendatud aktsiisimääradega.
    Kolmas argument maksude tõstmise vastu on see, et mitte riik ei pea olema see tark, kes otsustab, mida kodaniku rahaga peale hakata, vaid see peab olema kodanik ise. Mis puutub sotsiaalhoolekandesse, mis on kõrgete maksude kogumise üks põhiargument, siis kõige hea kõrval, mida see vaesematele kodanikele annab, tekitab see ühiskonnas ka passiivsust ellujäämisvõimaluste otsingul ja narkootilist sõltuvust antavast abist.
    Ei saa mööda minna sellestki, et mida rohkem riik maksumaksjatelt raha kokku korjab, seda võimsamalt vohab riigis bürokraatia ning seda rohkem on vahendeid, mida lihtsalt raisata. Meenutagem kümneid miljoneid kroone maksumaksja raha maksma läinud teede ehitamist lumele ning tarbetuks osutunud konsultatsiooniteenuse ostmist GIBBilt.
    Mis puutub üksikisiku maksukoormuse määra, siis arvan, et praegune 26 protsenti on maksimum. Kui keegi teeb mulle sendi pealt esitatud kalkulatsiooniga selgeks, et sellest riigi käigus hoidmiseks ei piisa, siis on maailma praktikas alternatiive, mis tõepoolest lähtuvad juba rohkem inimese jõukuse astmest nagu näiteks luksus- või kinnisvaramaks. Ent oleksin nendegi rakendamisel Eestis väga ettevaatlik. Eesti inimene on ikkagi väga vaene ja kinnisvara siiani paljudele olnud ainsaks arvestatavaks investeeringuks, kuhu oma sääste paigutada. Karistada teda edasipüüdlikkuse eest selle maksustamisega oleks minu jaoks mõeldav ainult äärmise häda korral.
    Ma ei ole eriti ka seda meelt, et me peaksime inimeste raha ja vara avalikustamisest tegema mingi üldrahvaliku show, kus kõik vastastikku üksteise rahakottides sorivad. Kes varjata tahab, leiab varjamiseks nagunii võimalusi. Nendega, kes teevad raha pettusega, peaks olema võimelised toime tulema maksuamet, politsei ja kohtud.
    Ja lõpetuseks veel üks moment, mis minu arvates räägib keerulise (loe: astmelise) maksukorralduse kahjuks. Selleks on seaduste ja seadustes olevate aukude võrgustiku loomine, mis, lisaks sellele, et sunnivad suurendama ametnikkonda ja vastavalt riigi kulusid, loovad sotsiaalse õigluse rakendamise asemel ka erivõimalused maksudest kõrvalehiilijatele ja nende nõustajatele.
    Autor: Matti Päts
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.