Pärnu ärimees püstitab endale monumendi

Lepa plaan rajada Pärnu kesklinna kõrghoone on saanud kohapeal kõva kriitika osaliseks. Õli lisas tulle ka tema poseerimine ajakirjanduses koos skandaalse raudtee erastaja Giovanno Sposatoga. Lepp ütleb, et see kõik teenis tasuta reklaamikampaania eesmärki ja tuli tema ettevõtmisele kasuks. Tulemusena on Lepal nimekiri 35 inimesest, kes soovivad tema Pärnu mõttes pilvelõhkujasse korterit osta. See on umbes kolmandik planeeritavate korterite arvust. Kes ostab korteri iseendale suvitamiseks, kes tulusat kinnisvaraprojekti silmas pidades. Lepp ütleb, et nende hulgas on Eesti avalikkusele väga tuntud isikuid, kelle nime ei saa ta aga vastastikuse kokkuleppe tõttu öelda. Ka ta ise lubab sinna elama kolida.

Kuni 200 miljonit krooni maksva mineva 21korruselise hoone rahastamiseks Lepp enda sõnul kõrvalist abi ei vaja, sest kogu raha peaks laekuma korterite müügist. Ühe ruutmeeteri hinnaks tuleb 13 000 krooni, mis teeb kolme- kuni neljatoalise korteri maksumuseks umbes miljon krooni. Pluss renditasu büroopindade, eksklusiivkaubapoodide ja meelelahutuskohtade pealt. Viimasel korrusele tuleb suur panoraamrestoran.

Ehkki oma unistustemaja, mille rõdudelt avaneb Pärnus ainulaadne vaade merele, lubab Lepp valmis ehitada sellesama hoone müügist saadud rahaga, nendib ta, et ega üks välisinvestor paha ei teeks. Isegi kui see on Sposato toodud. Raha päritolumaa teda ei häiri. ?Mis siis sellest, kui mõni rikas vene ärimees otsustab oma raha Pärnusse tuua,? lausub Lepp.

Pärast seda, kui kohtuasjad konkurentidega tema kanadalasest äripartneri siit ära peletasid ja Lepp talle 5,2 miljonit krooni välja pidi maksma, on ta kõike ise teinud.

Sposatoga on kõik esialgu jutu tasemel. Lepa sõnul ütles itaallane, et talle Pärnu meeldib ja tahab siia investeeringuid tuua, lubades selle tarvis kontakte leida. Sposato oli ka see, kes käis välja 30 korruse idee, mis ajakirjanduses elavat vastukaja leidis. Lepp ise piirdub 21 korrusega. Kuid sellestki piisab, et majal oleks parim vaade kogu linnas. Mere peale hakkab nägema juba viiendalt korruselt, kust algavad elamispinnad.

Lepp ostis vana raudtee ühekorruselise perroonihoone bussijaama vastas, milles praegu on tagasihoidlik büroohoone, 1995. aastal 3 miljoni krooni eest ja on sinna hiljem umbes samapalju investeerinud. Vähemalt 9korruselise kõrghoone mõtte on volikogu, kuhu ka Lepp ise kuulub, heaks kiitnud ja veel sel aastal peaks see kinnitama paiga detailpaneeringu. Seejärel tuleb arhitektuurikonkurss. Lepp ei usu, et volikogus asi kergelt läbi läheb, sest seal on hääletamas ka tema igipõliseid vaenlasi. ?Kui ei lähe nüüd läbi, küll siis läheb järgmine kord, mul kiiret ei ole,? on Lepp optimistlik.

Kõrvalasuva Port Arturi ühe omaniku Kaido Kruusoaja hinnangul oleks Pärnu kesklinna kõrgemaid maju vaja küll, aga ta kahtleb, kas just nii kõrgeid. Ta avaldab arvamust, et Lepp soovib selle sammuga endale monumenti püstitada ja saab kindlasti väga kuulsaks. ?Ehitustehniliselt pole ju ka 30 korrust veel mingi piir, aga see nõuab ikka väga paksu rahakotti,? leiab ta. Kruusoaja ise sellist maja praegu Pärnusse kavandama ei hakkaks. ?Vara veel,? lausub ta.