Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööstustoodangu ja ekspordi kasv kinni
Järjest kestev paigaltammumine maailma majandust juhtivatel turgudel ja majandusanalüütikute poolt järjest edasi lükatud ootused majandussituatsiooni paranemise suhtes nõrgestasid viimase kuu jooksul mõningal määral ka Eesti makromajandusnäitajaid.
Tööstustoodangu mahu kasvu pidurdumine 2,5ni ülemöödunud kuul võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli viimase kahe aasta madalaim näitaja. Suurelt jaolt oli selles süüdi masinate ja seadmete müügikasvu järsk aeglustumine pärast möödunud aasta ülikiiret kasvu.
Veidi teevad murelikuks ka väliskaubandusnäitajad.
Kuigi ekspordimahu kasv näitas juunis võrreldes impordimahu kasvuga kiiremat edasiminekut (18 vs. 14), on esimese numbri kasvule tublisti kaasa aidanud eksportkauba ligi 43ne kallinemine võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Reaaleksport on mitmeid kuid järjest langenud.
See on murelikuks teinud ka rahandusministeeriumi, kes hiljuti alandas koos majanduskasvu prognoosiga tunduvalt ka selle aasta ekspordimahtude kasvu prognoosi.
Juulis ei tohiks väliskaubandusbilanss siiski murettekitavamaks muutuda. Seda seetõttu, et juunis imporditi Hiinast jälle suurel hulgal masinaid ning seadmeid, mis juulis suure tõenäosusega siit taas välja viiakse.
Kokkuvõttes on Eesti makromajandus siiski enam-vähem heas konditsioonis. Tuleb vaid loota, et maailma majandus pöördub õige pea ikka tõusule.