Väärtpaberite kallis kammimine-vannitamine

2000. aastal suurküüditamise aastapäeval kehtestati kõigile ASidele kohustuslik väärtpaberite keskdepositooriumi aktsiaseltsile makstav katuseraha, mille miinimum on 1000, maksimum aga 100 000 kr aastas seltsi pealt.

Vabandust, aga kui sulle on kahemiljoniline trahvirahapüstol meelekohale asetatud, lähevad sõnad suus segi, ametlikult ei nõua riik nimetatud väärtaktsiaseltsile siiski mitte katuseraha, vaid väärtpaberite hooldustasu maksmist.

Üritust on juba mõnda aega populariseeritud, kuid enamik minusuguseid väike-ASide juhte ei taha asjast eriti välja teha. Aastaga on end hoolduse alla andnud üpris tühine arv ASe ? alla 200. (Tõenäoliselt on neistki enamik suured börsiseltsid, kellele asi igati paslik.) Ilmselt loodame meie, väikesed kindla ja püsiva aktsionärideringiga seltsid, et enne 2003. a saabumist naaseb nimetatud akti sünnitanud seltskonnal mõistus koju ning neist mõni arukam märkab, et nt jänestel ja põtradel on mõnesuguseid erinevusi. Seejärel järgneb seaduse väljaandmisfaasile kilpla hea kombe kohaselt seaduse läbimõtlemisfaas ja ilmub selle viimase faasi vilju kajastav ?seaduse muutmise? ? teadagi mis.

Kuid me võime ka eksida. Olukord hakkabki muutuma närviliseks. Registrissekupatamise aktsiooni lülituvad pangad. (kellelt sa teenid, kui suur osa su klientuurist 1.01. 2003 kroonu karmi seadusemõõga läbi sundlõpeb?) Saanud oma pangalt sellesisulise karjasekirja, üritasin kirja saatjalt uurida, et kuidas siis nemad, pank, selle aktsiooniga seotud on.

Ei saanudki väga selget vastust. Noh, et äkki kõik inimesed ei loe seadusi ja lehti ja? Et ikka 2 mln kr trahvi ja? Et me ikka kliendi huvide eest alati väljas ja? Lõpuks juhatati ikka sinna ?seadusega määratud registripidaja? juurde.

Tolle riiklikult garanteeritud tööpõlluga ASi kõrgtasemele loomulikult vähematel vendadel juurdepääsu pole. Kui proovisin teada saada andmeid EVK ASi pakutava teenuse sisu ja kalkulatsiooni kohta, mind ei mõistetud. Et rahandusminister on kinnitanud ja protsendid ning miinimumid on kindlaks määratud ja milles üldse küsimus?

Selgitasin, et meie seltsi mõnisada imaginaarset aktsiat on oma väheste omanike nimel kenasti paigal püsinud palju aastaid, ilmutamata vähimatki püüdu põgeneda ega näitamata üles vajadust erilise puhastamise-pesemise-lõhnastamise järele. Pole neilt, õigemini aktsiaraamatult, vaja olnud pühkida tolmu, eemaldada hallitust, ega ole nad nõudnud muud hooldamist, lihtsalt seisavad kenasti alles.

Kulud on olnud järgmised (algelise, kalli pabertehnoloogia juures): 1 aktsiaraamat ? 25 kr, juhatuse liikme tööajakulu raamatu esialgseks täitmiseks ? 1 t 40 min pluss 20 min ühe lahkunud aktsionäri pärandi ümberkirjendamiseks tema pärija nimele ? 50 kr tund, seega 100 kr, üks pastakõrs ? 2 kr, kokku seega 127 kr kümne aasta jooksul. Ehk 12,7 kr aastas. Nüüd tahaks kuulda EVK ASi kalkulatsiooni põhipunkte. Kui luksuslikku hooldust hakkavad elektrooniliselt salvestatud ja kõvakettal seisvad aktsiad saama 250-25 000 kr eest kvartalis. Ei saa neid ju vannitada, prantsuse parfüümiga lõhnastada ega võrku jalutama viia? Et avage see ca 75 korda senisest luksuslikuma hooldamise saladus!

See tulu jääb finantssektori ASil saamata. Ei hakka ju töötegemissektori ASid, kel iga küüned verel teenitud tuhat krooni nimepidi tuttav, seda niisama heast peast, midagi vastu saamata, aknast välja viskama. Pigem hakkame trotsist tuleva aasta teisel poolel massiliselt osaühinguteks . OÜdelt veel esialgu katuseraha ? vabandust, hooldustasu ? sunniga ei nõuta.

Võib muidugi juhtuda ka nii, et ?eriti ettevõtjasõbralikus Eestis? kehtestatakse tolle eriti sõbralikult soositud ASi tulubaasi kirjeldatud kokkukuivamise järel hoolduskatus ka OÜdele ja FIEdele (vastavalt osaku- ja hingehooldustasu)?

No eks siis peab tõesti sundlõpetama, ei ettevõtja nii suure sõbralikkuse vastu saa!