Kes on kes Eesti ärielus, selgub 31. augustil

Äripäeva arvamusel ei tohi valitsus loobuda Eesti Raudtee erastamisest enne Baltic Rail Service?iga (BRS) sõlmitud erastamislepingus määratud lõpptähtaega, 31. augustit. Kui BRS ei suuda selle päeva seisuga tasuda Eesti riigile miljard krooni Eesti Raudtee 66% aktsiate eest, tuleb leping tühistada ning kuulutada välja uus erastamiskonkurss.

Ajapikenduse andmine BRSile ei ole põhjendatud, kuna see konsortsium on pidanud raudtee erastamisplaane kaks aastat. See aeg on piisav, et olla valmis ka tegudes täitma oma pakkumises kirja pandud lubadusi.

Raudtee erastamise nõustaja Väino Sarneti sõnul ei keela erastamisprotsessi peatamist erastamisleping ega kaasneks sellisel juhul ka mingeid sanktsioone Eesti riigile, ent kaks nädalat enne lõpptärminit pole sel teguviisil enam erilist mõtet. Pealegi kahjustab see riigi mainet, jättes potentsiaalsetele välisinvestoritele mulje Eestist kui ebakindlast ja sõnapidamatust partnerist. Katkestades raudtee erastamise, jääks riigil ? ja siis juba kindlalt ? saamata miljard krooni.

Praegu on kerkinud üles kahtlused, et BRS ei suuda 31. augustiks miljardit krooni kokku saada. Neid kahtlusi pole suutnud hajutada ka BRSi juhtide Jüri Käo ja Guido Sammelselja vastupidised kinnitused ajakirjanduses.

Kas Käo ja Sammelselg valetavad või mitte, saab täpselt öelda 31. augustil. Sel kuupäeval on laiem tähendus ? me saame tõepoolest teada, mis mehed on Käo, Sammelselg ja nende äripartnerid, mis maksavad nende sõnad ja mis summadega suudavad nad opereerida.

Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank, Hansapank ja Swedbank loobusid üksteise järel tehingu finantseerimisest pärast seda, kui riigikontrolör Juhan Parts seadis erastamislepingu seaduslikkuse kahtluse alla. Riigi peaprokurör Raivo Sepp on oma sõna öelnud ? raudtee erastamises pole midagi kriminaalset.

Näis, milline mõju sel on mainitud pankadele. Küllap pani potentsiaalseid finantseerijaid kõhklema see, et pole täit selgust, millised on erastajate edasised plaanid raudteega, samuti peljatakse Vene maa riske kõrgeks.

See, et Eesti Raudtee erastamine on pannud üksteisele kaikaid kodarasse loopima nii eri huvigrupid kui nendega seotud poliitikud, imestama ei pane ? raudtee näol on tegemist üsna magusa infrastruktuuritükiga. Imestama paneb peaminister Mart Laari avaldus samast päevast, mil riigi peaprokurör tegi teatavaks oma seisukoha.

Laar ei välista erastamisprotsessi katkestamise enne 31. augustit, öeldes, et ei riigikogu ega valitsus ole erastamisagentuurile pannud kohustuseks erastada raudtee iga hinna eest.

Tundub, et iga hinna eest tahab Laar raudtee erastamise arvukatele vastastele meele järele olla, sest nagu Toompea telgitagustest kuulda on, pole valitsusel kavatsust protsessi sekkuda enne selle lõpptähtaja möödumist.

Vägisi meenub Raivo Vare ja Eesti Telekomi erastamine. Sel taustal paistab ministrite Jürgensoni ja Pärnoja töö vili õige nigel välja ? raudtee müük on veninud kaks aastat, riik on rumalas olukorras ja rahata ning raudtee müügi kohal ikka kahtlusevarjud.