Tarkon kasvab jõudsasti

Väinu Rozental 16. august 2001, 00:00

1996. aastal vähem kui 10 miljoni krooni eest Rootsi firmale Hallberg-Sekrom Fabriks AB erastatud Tarkon on viie aastaga töötajate arvu kolmekordistanud enam kui 600-le.

?Meie idee on koondada enda ümber firmad, kes tegelevad tehnoloogiatega, mis meil endal puuduvad,? ütles Tarkoni peadirektor Toomas Noorem. ?Koos suudame paremat teenust pakkuda näiteks oma suurematele klientidele Ericssonile ja Elcoteqile.?

Poolteist aastat tagasi alustas Tarkoni territooriumil tööd elektroonikatööstusele klaasist detaile tootev AS Glaskomponent. Ettevõte kuulub Tarkoni Rootsis asuvale emafirmale.

Aasta tagasi alustas lehtmetalli töötlev AS Tarkon Lehtmetall. Pool firmast kuulub Tarkonile ja teine poole kahele Rootsi firmale.

Eelmise aasta lõpus alustas Tartus tööd plastmassi survevaluga ja plastdetailide koostamisega tegelev AS NPP Eesti. Rootslaste omanduses oleva NPP Eesti toodangu põhitellija Eestis on Tarkon.

NPP Eesti tegevjuhi Viljar Vankeri sõnul tuli nende Rootsi emafirma Eestisse madalamate tootmishindade tõttu ning ka logistilistel kaalutlustel.

Noorema kinnitusel käivad Tartus tütarettevõtte rajamise üle praegu läbirääkimised veel kahe Rootsi firmaga. Üks neist hakkaks tegelema alumiiniumivaluga ning teine galvaaniliste pinnakatetega, nagu elektroonikadetailide hõbetamine.

?Kuna Tarkoni näol on Tartus Rootsi kapitalil põhinev firma juba olemas, siis tuleb neid järjest juurde,? sõnas Noorem ja lisas, et sellest võidab ka Tartu linn.

Tartu teaduspargi tegevdirektori Enn Erme kinnitusel ei näe ta Tarkoni tehnoloogiaküla idees konkurentsi. ?Meie esmane eesmärk pole koondada teadusparki firmasid,? ütles Erme. ?Meie eesmärk on luua keskkond, et kohapealseid teadusmahukaid firmasid tekiks juurde.?

Samas nentis Erme, et alati on tänuväärt, kui tulevad ka mõned tugevad välisfirmad juurde. ?Need annavad tuge alustajatele,? lisas Erme. Tartu teaduspargis tegutseb praegu üks Rootsi firma, mis tegeleb materjalitehnoloogia alal.

Tarkoni tänavuse poolaasta netokäive ? 98,3 miljonit krooni ? on 40 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kasumit teenis Tarkon esimesel poolaastal 10,3 miljonit krooni.

Toomas Noorema sõnul loodavad nad eriti suurt käibe kasvu järgmisel aastal tänu Ericssoni tellimustele. ?Ericssoni teise põlvkonna mobiiltelefonide saatejaamade seadmed on töös,? rääkis Noorem. ?Kolmanda põlvkonna seadmetest oleme teinud katsepartiisid.?

Seni peamiselt mehaanilise montaa?iga tegelenud Tarkon on alustamas trükiplaatide monteerimist Ericssonile. ?Et turul läbi lüüa, tuleb pakkuda kompleksset teenust,? põhjendas seda Noorem. Ka on Tarkon soetanud endale ka Eestis suurima programmjuhtimisega frees- ja treipinkide pargi.

?Tootmismahtude kasv nõuab lisapinda,? ütles Noorem. ?Samm-sammult renoveerime ja võtame kasutusele meie teisel territooriumil, Staadioni tänava kinnistul asuvaid hooneid.? Tänavu investeerib Tarkon tootmise laiendamisse ligi 25 miljonit krooni.

Tarkon eksportis tänavu esimesel poolaastal 53,8% toodangust. Firmal on üle 30 väliskliendi.

Tarkon erastati 1996. aastal. Tarkoni põhiomanikule, Rootsi firmale Hallberg-Sekrom Fabriks AB kuulub praegu 85% aktsiatest. Ülejäänud aktsiate omanikud on Tarkoni peadirektor Toomas Noorem ja tegevdirektor Villu Ehrlich.

Tarkon on välja kasvanud endisest sõjatehasest ? Tartu kontrollaparatuuritehasest ?, kus valmistati lennukitele musti kaste. Viimane must kast müüdi 1995. aastal Poola.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:48
    Otsi:

    Ava täpsem otsing