Dollari kangus annab järele

Sirje Rank 17. august 2001, 00:00

Eile odavnes dollar euro suhtes tasemele 0,92 dollarit eurost, mis on madalaim seis selle aasta märtsist. Veel juuli alguses kauples dollar tasemel 0,83 dollarit eurost, mis teeb Eesti rahas dollari kursiks 18,69 krooni.

Dollari odavnemisele andis hoogu IMFi viimane raport. See hoiatab, et USA ülisuur jooksevkonto defitsiit ei saa kaua püsida ning et dollar on riski all. ?Dollar võib järsult nõrgeneda, eriti kui tootlikkuse kasv (mis muutis investeeringud USAsse tasuvamaks) jääb oodatust väiksemaks,? kirjutab IMF. See võib pidurdada defitsiiti rahastanud väliskapitali sissevoolu.

?IMF on kõike seda varemgi öelnud,? kommenteeris ABM Amro analüütik ajalehele Financial Times. ?Turu reaktsioon räägib pigem turul valitsevast meeleolust kui raportist.?

Suhtumine läks piredaks pärast USA keskpanga majandusstatistikat, mis ei kinnitanud lootusi USA majanduse toibumisest.

Peamine risk on dollari liiga järsk kukkumine, mis võib valuutaturu kindlast sadamast teha uue Pearl Harbori. Dollari järkjärguline nõrgenemine lahendaks aga rea pingeid nii USAs kui maailmamajanduses tervikuna.

Rängalt on tugev dollar räsinud Ladina-Ameerikat, kus peeso dollariga sidunud Argentina on kaotanud oma konkurentsivõime ning vaevleb võlakriisi kõrval mitmendat aastat majanduse stagnatsiooni käes.

Euroopas on tugev dollar loonud hea seisu ekspordifirmadele, kuid euro nõrkusega on kiirenenud inflatsioon. See rõhub tarbimist ega võimalda laenuintresside alandamisega majandust stimuleerida. Kui ekspordi arvele langeb 16% eurotsooni SKTst, siis eratarbimise osakaal on 57%.

USAs ootavad dollari odavnemist ekspordifirmad ja rahvusvahelised suurkontsernid, mille kaupade konkurentsivõime ning eksporditulude dollariväärtus on vähenenud. Rahvusvahelise majanduse instituudi direktori C. Fred Bergsteni sõnul ei ole 90. aastate tugeva dollari poliitika praegu enam kohane. ?Sisuliselt oli tugev dollar kaitseventiil majanduse ülekuumenemise vastu,? ütles Bergsten, sest vähendas nõudlust ekspordi järele, ?nüüd on olukord vastupidine.?

Kartes ülereaktsiooni ei ole USA administratsioon siiski ?dollarit odavamaks rääkida? üritanud. Pigem vastupidi. Sel nädalal USA äriuudiste kanalile CNBC antud intervjuus kordas USA rahandusminister Paul O?Neill, et valitsus ?jätkab senist dollaripoliitikat?, kuid ei teinud ka tugevamat avaldust. Nii jäi kahtlus USA valitsuse dollaripoliitika üle püsima.

Analüütikud ei usu dollari järsku kukkumist, sest puuduvad alternatiivid ? Jaapani majandus on umbsõlmes, Euroopas jätkub langus. ?Turg ootab märke USA majanduse toibumisest neljandas kvartalis. Kui see nii juhtub, hakkab dollar taas tugevnema,? ütles üks Citibanki analüütik ajalehele Wall Street Journal.

Dollari kahjuks räägib asjaolu, et Argentina kriis on ajanud investorid ohutumatesse riikidesse. Kontrastiks on USA jooksevkonto defitsiit 450 miljardit dollarit. Erilist tulu ei tõota investoritele ka USA firmade viimased majandustulemused. Ko?maar aktsiainvestoritele oleks dollari nõrgenemine ilma Euroopa laenuintresside alanemise ja majanduskasvu kiirenemiseta. Kui inflatsioon ei lase ka USA keskpangal enam kasvu ergutamiseks intresse alandada, oleks tõusupotentsiaaliga aktsiaid raske leida.

Samas on USA kõige kapitalistlikum riik, mille firmad reageerivad kiiresti nii tõusule kui langusele. See on huvi hoidnud, ehkki aktsiatele eelistatakse nüüd pigem võlakirju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing