Kaunis tara sulandub miljöösse

Riina Kallas 17. august 2001, 00:00

Tihti ei projekteeri tulevased majaomanikud oma uut kodu koos aiapiiretega. See on aga viga, sest maja ümbritsev aed annab elukohast sama olulise märgi kui hoone ise. Tara hilisemal valimisel mõne firma kataloogist võib lisaks subjektiivsele maitsevääratusele saada määravaks ka lähtumine mõttest, et kallim on alati parim.

Teine oluline märksõna on funktsionaalsus: aed võib olla tuule- ja tolmutõkkeks, vähendada müra ning muuta aianurki privaatsemaks.

Külma põhjamaise tuule kaitseks sobivad hõredate puitlaudadega ?alusii-tüüpi piirded. ?Kunagi ei tohiks suurtele mereäärsetele kruntidele planeerida tihedaid laudaedu, sest seal tekivad suured pöörised ja tormiga võivad aiad kergelt maha kukkuda,? hoiatab Gri?akov.

Taralipid peaksid tema sõnul olema kas suuremate vahedega horisontaalselt postidele kinnitatud või siis kergelt pööratud. Viimaste puhul on muidugi oht, et aed hakkab vaatevälja teatud nurga alt piirama.

Müra takistavad piirded on tavaliselt laotud tihedalt kividest või puidust, ühekordsed või topeltaiad. Aia sisse pannakse vahel spetsiaalseid materjale ? TEP-plaate jm. Piirded on ka tavalisest kõrgemad, 2?2,2 meetrit. Tänavaäärses majas elades on kena arvestada teiste eramute tarakõrgust ning vähemalt konkreetsel tänavajoonel hoida see ühtlane. Siiski ei pea aed tervikuna olema ühekõrgune ega samast materjalist. Omaette barbecue-nurgakest annab kujundada nii kolmnurkkilbiga kõrgendatud piirdega kui eraldiseisva võreseinaga. Hubasust ning tihedust lisavad aiale lopsakad ronitaimed.

Praegu ei ole hekk enam nii nõutud aiapiire kui nõukogude ajal. Kaunis, paraja tiheduse ja kõrgusega hekk vajab rohkelt kasvuaega. Mõnest okaspuuliigist, nagu kuusk ja elupuu, võib siiski üsna kiiresti saada korraliku heki. Tolmupüüdjana on asendamatu lehtpuu, millelt vihm kergesti kogunenud mustuse maha peseb.

Sirge piirjoone säilimiseks vajab hekk toestamist elutu piirdega. Kõige sobilikum on võrkaed, mis laseb taimedel hingata. Kui näiteks elupuud istutada laotud müüri äärde, siis kolletub heki müüripoolne külg ning investeering on olnud asjatu.

Materjalidest hindab Gri?akov puitaedu: ?Puitaiad on Eestis alati olnud ja sobivad ka tänapäeva.? Samas tuleb olla ettevaatlik etnograafiliste taradega, mis sobivad rohkem talu tüüpi majadega. Kaasaegne immutatud puit kestab umbes 30 aastat, mistõttu tasub puitaia soetamist tõsiselt kaaluda.

Purde Haljastuse projektijuhi Tõnu Uibu sõnul sõltub puidust aia puhul palju sellest, kuidas seda hooldada. Kindlasti tuleks aed mõne aasta tagant üle vaadata ning vajadusel muuta teda niiskuskindlamaks. Uibu ei soovita plastikust ega teistest sünteetilisest materjalidest aedu, sest need ei ole eriti vastupidavad.

Puitaed on ka kõige odavam. Selle jooksev meeter maksab Uibu andmetel näiteks 1,5 m kõrguse aia puhul ligikaudu 400 krooni. Samas kui metallaedade meetri hind on ligikaudu 700 krooni, koos vundamendiga aga üle tuhande krooni. Kiviaia hind sõltub eelkõige selle kõrgusest ja paksusest.

Uute eramute juurde rajatakse tihti metall- ja keerukamaid sepisaedu, mis on ka kõige kauakestvamad. Gri?akovi pilgu läbi sobiks sinna juurde istutada alati põõsaid ja puid, sest sepisest aed mõjub üksi kõledalt ning ei varja aia sisemust.

Metall- ja sepisaeda võib kombineerida näiteks kiviga. Puitu ja metalli aga ei maksa Gri?akovi arvates kokku panna. Eriti puudutab see väravaid, sest kuigi automaatväravatena eelistatakse metallväravaid, annab ka puitväravat samaks otstarbeks kombineerida metallplaadiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing