Välimeedia kasutab ära majanduse elavnemist

Artikkel

- Uudised
- Katrin Kurss
- 16. august 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välimeedia kasutab ära majanduse elavnemist
2001. aasta algas aktiivse reklaamitegevusega, millest kõige suuremat tulu teenisid ajalehed ja raadio, aga ka teised kanalid, sealhulgas välimeedia, suurendasid reklaamimahtu vähemalt 10% võrra.
Selle aasta esimese poolaasta välireklaami netokäive oli ligikaudu 24 miljonit krooni, millest peaaegu kaks kolmandikku moodustab teise kvartali käive, teatas turu-uuringufirma Emor. Välireklaam moodustab reklaamikulutustest 4,5%.
Välireklaami osa meediapanustes on selle aasta esimesel kvartalil möödunud aastaga võrreldes pisut langenud, 5,1 protsendilt 4,5-le.
?Esimene kvartal on välireklaamis tüüpiliselt madalama käibega periood ning ei peegelda tegelikku turuolukorda,? nentis Emori reklaamikulutuste uuringu suunajuht Esta Kaal.
Reklaamipanuste kasv toetub eelmise aasta jooksul aset leidnud majanduse elavnemisele. ?Eelmise aasta head majandustulemused on andnud ettevõtetele võimaluse ja kindluse suuremate reklaamieelarvete planeerimiseks,? rääkis AS Emor turundusjuht Mari-Liis Eensalu.
Hinnangulised reklaamikulutused olid esimeses kvartalis 16% võrra suuremad kui aasta tagasi. Meediareklaami turu kogumaht ulatus ligi 160 miljoni kroonini kvartalis. Eelmise aastal oli meediaturu maht 675 mln krooni.
Suurima turuosaga välimeedia firmad on Emori reklaamipanuste uuringu Adex andmetel Unicom ja More Group, kes pakuvad teenust sama nime all Baltimaades. Unicomile kuuluvad reklaamipinnad ühistranspordi ootepaviljonides, More Group tõi linnapilti kolmekülgseid piilarid.
Möödunud aastal hakkas kolmetahuliste reklaamipindadega konkurentsi pakkuma Prisma Net, kellele kuulub 101 piilarit 34 asukohas, sealhulgas kõigis maakonnakeskustes ja ka saarte praamisadamates.
Aristex on ainus firma, kes pakub reklaampindu prügikastidel. Reklaamikastid on Tallinna linnapildis alates 1998. aasta lõpust. Firma on möödunud aastaga käivet kahekordistanud. Poole võrra on kasvanud ka reklaamipindade arv, ulatudes Tallinnas 1000ni ja Tartus 200ni.
?Alguses inimesed võõristasid, nagu uute asjade puhul ikka,? ütles Aristexi juhataja Kristjan Meri, tänaseks on pindade täituvus rohkem kui 80%.
Olulisest käibe kasvust teatas ka maja seintel asuvaid suuri reklaamipindu rentiv firma Sprais Reklaam. Ka pindade täituvus on võrreldes möödunud aastaga suurenenud neljakümnelt seitsmekümnele protsendile, ütles Sprais Reklaami projektijuht Krista Thomson.
Aasta esimese poolel välispindadel enim reklaamitud brändiks oli Saku, järgnesid Tele2 ja EMT.
?Traditsiooniliste reklaamijate ? karastusjookide ja telekommunikatsiooni sektori kõrval on olulisteks panustajateks kujunenud jaekaubandus ja finantsteenused, mis on kooskõlas ka Euroopa trendidega,? ütles Esta Kaal.
Välireklaam on tõhus lokaalselt sihitud reklaami kanalina, nagu piirkondlike kaupade ja teenuste või kaupluste reklaamis. Laialt kasutatakse teda ka brändi mainekujunduskampaaniate tugimeediana, lisaks elektroonilisele või trükimeediale.
Esta Kaalu sõnul on välireklaamil väga oluline roll Kirde-Eesti elanikkonnani jõudmisel, sest Eesti tele- ja trükimeedia katab seda piirkonda halvasti.
Emori välireklaamide märkamise seirest, kus testiti enam kui 500 välireklaami, selgub, et suuremates välireklaami kettides eksponeeritud kampaaniate märkamisnäit 15?74aastaste linnaelanike seas jääb üldjuhul vahemikku 40?60%.
Optimaalseks kampaania ajaks on Emori hinnangul väiksemate ja tiheda paigutusega pindade puhul kaks nädalat ja suuremate pindade puhul 3?4 nädalat. ?Pikema eksponeerimisaja korral harjub kohalik elanik sellega ära ning märkamisnäit hakkab langema,? ütles Kaal.
Hetkel kuum