Avaliku sektori palganõiaringi saab murda

21. august 2001, 00:00

Rahandusministeeriumis on küpsenud idee siduda riigikogu liikme palk Rootsi ja Austria eeskujul riigi majandusliku eduga ? kasvab riigi majandus, kasvab ka parlamendiliikme palk. Näiteks mullu suurenes Austria parlamendiliikme töötasu 0,6 (see arvutatakse kindla koefitsiendi alusel rahvusliku kogutoodangu kasvust ühe inimese kohta). Ka Äripäev toetab seda ideed.

Avalikus sektoris kasvab palk kiiremini kui riigis keskmiselt. Vaatamata kõikvõimalikele uuendustele ja reformikestele riigiameteis/ministeeriumides tuleb riigieelarvest järjest suuremaid summasid eraldada ametnike palkadeks, seejuures pakutava avaliku teenuse tasemes suurt midagi ei muutu. Ilmselt see, mitte niivõrd konkreetsed palganumbrid, riivab avalikkuse õiglustunnet kõige rohkem.

Rahandusministeeriumi pakutav palgaskeem pidurdaks palgatõusu avalikus sektoris ? keskmine palk kasvab ca 10 aastas; SKT kasv on aeglasem, tänavuseks prognoosib ministeerium 4,6 kasvu. Lihtsam oleks kokku panna riigieelarvet ning ka üldsusele oleks selline skeem vastuvõetavam.

Palgatõusu kasvulava on Toompeal ? see on riigikogu liikme palk. Nii et instinktiivselt on inimeste suurem meelepaha päris õigesse kohta suunatud.

Riigikogu liikme kuutöötasu võrdub nelja Eesti keskmise kuupalgaga ning seda korrigeeritakse pidevalt. Praegu on see 20 400 krooni. Lisaks sellele saab riigikogu liige maksuvabalt 20 esinduskuludeks ning maksuvaba on ka komandeeringutasu, veel mitmed kompensatsioonid (elamispind, sõidukulud), mis kokku teeb umbkaudu sama suure summa kui kuutöötasu.

Riigikogu liikmete kõrgemaid palku argumendina kasutades tõsteti möödunud aastal ministrite, kohtunike jt tippametnike töötasu. Nüüd on järg jõudnud madalama astme ametnike ja teiste töötajateni, mis rahandusminister Siim Kallase sõnul nõuab tuleva aasta riigieelarvest ümmarguselt 2 miljardit krooni. Ring on täis.

Võib arvata, et riigikogu liikmeile rahandusministeeriumi mõte ei meeldi ? see paneb nende palgakasvule pidurid peale. Keskfraktsiooni liige Arvo Haug väidab, et riigikogust ei sõltu majandusedus suurt midagi, riigikogus tegeldakse ju seadusloomega.

Haug eksib ? riigikogu liikmete töö tulemused peegelduvad meie majanduse edukuses. Nende vastuvõetud seadustest sõltub, kui soodne ettevõtluskeskkond Eestis tekib, riigikogu otsustab tähtsamad erastamisküsimused, ütleb viimase sõna maksupoliitikas, haridusasjus jne. Sidudes riigikogu liikmete töötasu majanduskasvuga, suureneb ka nende vastutus oma otsustuste eest.

See, et riigikogu liikmete töötasu arvutamiseks on pakutud välja mitu ideed ? nt töötasu sidumist miinimumpalgaga või tasu n-ö tükitöö eest (vastuvõetud seaduste, otsuste, määruste arvu järgi) ?, näitab õigupoolest, et päris õiget/õiglast süsteemi pole veel leitud.

Rahandusministeeriumi mõte tundub mainituist ja praegu kasutusel olevast süsteemist õiglasem.

Alternatiivina tasub kaaluda veel üht lahendust ? riigikogu üks koosseis määrab järgmise koosseisu töötasu neljaks aastaks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing