Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poolik haridustee vajab lõpetamist
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis Kaugõppeklassi juhataja Priit Hinnovi sõnul alustavad sügisel õppurid suure hooga, kuid on olnud klasse, kus kevadeks on alles jäänud vaid pooled õppuritest. ?Kool ei anna haridust, vaid võimaluse haridust omandada,? tõdeb ta. Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis on võimalik õppida tavaõppes, kus õppetöö toimub ühel päeval ja kahel õhtul ning ka kaugõppes, kus õpitakse kahel õhtul nädalas. Hinnov ütles, et õhtukooli saamiseks peab tulevane õppur koolile esitama haridust tõendava dokumendi, passi koopia ning kohapeal tuleb täita isikuandmete ankeet.
Sellest sügisest alustab esmakordselt Eestis tööd ka eraõhtukool, mis asub Akadeemia Nord õigusgümnaasiumis. Gümnaasiumi rektor Ene Graubergi sõnul tehti õhtukool seepärast, et pidevalt pöördusid akadeemia poole inimesed, kes oleks tahtnud astuda ülikooli, kuid lõpetamata keskhariduse tõttu polnud neid võimalik vastu võtta. Õppemaks hakkab olema 22 000 krooni ja ühe õppeaasta jooksul võib sama tasu eest lõpetada ka mitu klassi korraga.
Õppetöö hakkab toimuma kaugõppes laupäeviti ja seetõttu sobiks see Graubergi sõnul ka Tallinnast väljaspool elavatele inimestele. Kuna laupäeviti hakatakse käima õppejõudude konsultatsioonides, siis näeb Grauberg ka võimalust, et õppurid küsivad abi e-kirja teel ning kohale peab tulema vaid semestri lõpul eksameid ja arvestusi tegema. Grauberg arvab, et kaugõppeõpilastega motivatsiooniprobleeme ei teki, sest enamik õppijatest tuleb otsese eesmärgiga minna edasi kõrgharidust omandama.
Haridusministeeriumi suhtekorraldustalituse juhataja Marja Kuusk ütles, et kuigi õhtukoolidest teavad paljud, siis sageli ei tea sealsed õpilased, et tööandja on kohustatud neile andma õppepuhkust. Vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele on töö kõrvalt kesk- või kõrgharidust või akadeemilist kraadi omandada soovival inimesel õigus tööandjalt saada õppepuhkust vähemalt 30 päeva ühe õppeaasta jooksul.
Tööandja peab õppepuhukusel viibivale töötajale või teenistujale säilitama keskmise töötasu kümneks päevaks, ülejäänud õppepuhkuse päevadeks vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Kui õppija esitab tööandjale avalduse ja õppeasutuse teatise, siis on tal õigus saada veel ka kuni seitse päeva palgata puhkust avalduses näidatud ajal.
Lisaks õppepuhkusele on töötajal õigus saada täiendavat puhkust õppe lõpetamiseks alates 29 päevast põhihariduse lõpetamiseks kuni 49 päevani magistri- ja doktoritöö kaitsmiseks. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata vaid juhul, kui üle 10 protsendi töötajatest on samaaegselt õppepuhkusel.
Autor: Liina Vahemets