Vali õiged suhtarvud

Esimeste suhtarvudena tulevad matemaatika tundidest meelde siinus ja tangens. Kui koolipõlves tundus, et tegu on võrdlemisi kasutute kreeka mõistetega, siis kord võisin lausa üllatuda, et tangensi põhimõte aitas lihtsalt määrata kilomeetri kaugusele paigutatava reklaamteksti kirja paksust, et viimane oleks loetav. Seega leiab arvude omavahelisi suhteid uurides rusikareegleid, mis omakorda võimaldavad kiiremini otsustada ja läbi lüüa.

Klassikaliseks suhtarvuks on kindlasti intressijärgse kasumi suhe kas käibesse, aega või inimestesse. Lihtne näide: laenan sõbralt raha ja lähen Saksamaalt autot tooma, saan hästi hakkama oma kulude ja tulude arvestusega ja muuhulgas ei lähe mul ka hetkekski meelest, et sõbrale on vaja laen koos intressidega tagasi maksta. See, mis üle jääb, ongi parim suhtarvu komponent.

Suhtarvu kvaliteet sõltub komponentide kvaliteedist või sobivusest. Kui laiendada ettevõtlust, siis hakkavad kulud ja tulud pikkamööda segunema nagu puder ja kapsad. Kui üks-projekt-korraga tüüpi aruandlus on selgelt ABC tüüpi ehk Activity based costing tüüpi, siis nüüd hakkab tegevuspõhine aruandlus käest libisema ja asenduma kululiigipõhise raamatupidamisega. Sarnased kulud rühmitatakse ja näiliselt on kasumiaruanne jällegi põhjalik ja klassifitseeritud, aga faktiliselt on pudru ja kapsad ikka segamini ? ehk küll ainult väiksemate portsjonite kujul. Juurde tekivad uued mõisted nagu üldkulud ehk kulud, mille puhul polegi enam selge, kas neid pidi ikka tegema tulude teenimiseks. Ja mingisugused iseseisva iseloomuga püsikulud, millest käive enam justkui ei sõltugi.

Klassikaline näide eksitavast suhtarvust on SKT kasvu suhtarv ? sedasi sobib kõige paremini võrrelda samal majanduslikul tasemel olevaid riike.

Esimene asi, mida teha, kui kohtate mingis aruandes kas uudse lühendi ehk akronüümiga suhtarvu või isegi tuttava nimega suhtarvu, siis küsige ilma silma pilgutamata, et millistest komponentidest see suhtarv koosneb: mida on millega jagatud ning kuidas on saadud ?mida? ja kuidas ?millega?. Küsimus näitab Teid enamikel juhtudel professionaalsest küljest. Eriti umbusklikult suhtuge nn cost-income suhtarvudesse, sest iga täisvereline suhtarv seisnebki kulude võrdlemise tuludega.

Autor: Eero Saava