Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Head suhted Venemaaga sõltuvad Moskvast

Matti Päts 22. august 2001, 00:00

Vabadussõja üks väejuhte kindral Nikolai Reek ütles pärast Tartu rahu sõlmimist prohvetlikult: ?Selle võidu eest maksame ükskord oma peadega.?

Ma ei taha olla pessimist, aga arvan ometi, et halvimad ajad Eesti-Vene suhetes pole kaugeltki veel möödas. See, mis Venemaal Vladimir Putini võimule saamise järel toimunud on, on paljuski defineeritav kui restauratsioon. Igal juhul on see eriteenistuste ja tsentralismi restauratsioon. Aga ka ekspansionistliku välispoliitika restauratsioon. Ja Läänemere idakallas, praegu siis Eesti, Läti ja Leedu, on vähemalt Liivi sõjast alates olnud selle välispoliitika üheks sihtmärgiks.

Ma ei saa nõustuda ka nende teravmeelitsejatega, kes kasutavad kalambuuri: ?Viimase viiesaja aasta jooksul pole Eesti-Vene suhted olnud kunagi nii head kui praegu?. Eesti-Vene suhteid on viimase viiesaja aasta jooksul olnud kõigest kolmkümmend kaks aastat. Kõik muu on olnud Vene riigi suhted Liivi ordu, Rootsi, Poola, Saksamaa ja tont teab kellega veel.

Siit ka tegelik väljakutse meile: sundida nii Venemaale kui lääneriikidele peale paratamatus, et ilma Eesti osaluseta, veel enam aga Eesti nõusolekuta ei otsustata ühtki meid puudutavat asja. Eksib see, kes arvab, et see pole võimalik. Niisuguse poliitika võimalikkust näitab eelkõige meie põhjanaabrite soomlaste rahvusvaheline positsioon. Ent näiteid oleks teisigi ? Iirimaa versus Suurbritannia, Ladina-Ameerika väikeriigid versus USA.

Niisuguse poliitika teostamine eeldab muidugi mitmekülgset ja mitte vaid Euroopa Liidu ja NATO-suunalist aktiivsust. Aga ka paindlikkust, mida ei tohi ära segada järeleandlikkusega. Kõige rohkem eeldab see aga meie endi sisemist üksmeelt ning riiklikku tugevust.

Praegu oleme oma ühesuunalise välispoliitikaga mänginud võimalused kätte just neile, kes peavad iseenesest mõistetavaks, et Eestisse puutuvaid asju aetakse üle meie pea. Tulemuseks on see, et Venemaa nõudmisi esitatakse meile anonüümselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja üksnes meie jaoks kehtivate universaalsete inimõiguste kastmes, meie samm-sammulised järeleandmised Moskvale kasutatakse meie vastu aga ära üha uute diplomaatiliste ja propagandarünnakute korraldamiseks. Selle kurvaks tulemuseks on see, et ka me ise hakkame üha sagedamini uskuma, nagu oleks Eesti-Vene nirude suhete püsimises süüdi mitte Venemaa imperialistlik aplus vaid meie ikka veel mitte küllaldane järeleandlikkus meie rahvusliku olemasolu seisukohast kesksetes kodakondsuse ja keeleküsimustes.

Ma ei ülehindaks ka Venemaa osatähtsust meie rahvusliku rikkuse allikana. Meil unustatakse, et enne okupatsiooni algust moodustas Eesti kaubavahetus Nõukogude Liiduga vaid paar protsenti. Ometi oli Eesti tollal Euroopa keskmistele majandusnäitajatele palju lähemal kui pärast pool sajandit kestnud okupatsiooni. Minu veendumuseks on, et meie endi töökus ja ettevõtlikkus, aga ka leidlikkus Venemaa ja Euroopa Liidu väliste alternatiivide otsimisel on see, mis garanteerib meile paarikümne visa ülesehitustöö aasta järel jõukuse. Kindlasti pole selleks aga Vene transiiditoru lekkest pudisevad raasukesed, mida liiatigi saab kasutada Eesti ?anta?eerimiseks ning siinse poliitika manipuleerimiseks. Lööklause ?rahal pole kodumaad? ei maksa praktikas kusagil, Venemaa puhul on majandus aga alati olnud välispoliitiliste sihtide teenistuses.

Kui minult meie suhteid Venemaaga silmas pidades küsitaks, kuhu ma presidendina läheksin esimesele välisvisiidile, siis vastaksin kindlalt: Lätti. Esiteks sellepärast, et Eesti praegune Läti ja Leedu ärritamise liin on minu arvates nii meie Vene- kui Euroopa Liidu-poliitika seisukohast rumal ja läbikukkumisele määratud, teiseks sellepärast, et just Lätiga oleme need kaks riiki, keda Venemaa kõige rohkem ihaldab (sadamad, raudteed) ja vastavalt ka kordamööda kõige enam laimab ja ?anta?eerib. Moskvasse nõustun sõitma aga alles siis, kui Eestile on hea tahte sümbolina ja järjekordseid järeleandmisi nõudmata tagastatud minu vanaisale kuulunud ametiraha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:48
Otsi:

Ava täpsem otsing