Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnakujundus kaubanduses ei ole nii lihtne
Peep Sooman on oma artiklis
?Tallinnas on elu odavam? 17. augusti Äripäevas käsitlenud kaubanduse üht keerukamat osa ? hinnakujundust ? liiga lihtsalt. Selleks, et hinnavõrdlused oleks objektiivsed, teevad kaubandusketid uuringuid vähemalt 150 toote osas. Hindade kujundamisel on esimesel järjekohal see hind, millega jaekauplus konkreetset kaupa tootjalt või tarnijalt saab. Kuna maapiirkondadesse on kaupade tarnimine kulukam, siis on seal ka sisseostuhinnad kaupluste jaoks kõrgemad.
Maakaupluste ostukogused on väikesed, mis tõstab logistikakulusid veelgi. Logistikakuludest sõltuvalt on maapiirkondade kaupluste hinnatasand kõrgem ka Soomes, Norras, Rootsis ja mujalgi maailmas. Veel on hinnakujunduses tähtis see, millise osa tarbimiskulutusest üks või teine toode ostjate jaoks moodustab. Seetõttu ei anna hindade matemaatiline võrdlemine õiget ülevaadet tarbijate tegelikest kuludest kogu ostukorvile antud piirkonnas.
Artiklis on võrreldud erinevatele ostjate sihtrühmadele suunatud kaupluste hindu. Kuna erinevate kauplustekettide teeninduskulude tase on erinev, siis kasutavad nad ka erinevaid juurdehindlusi.
Konkurents maapiirkondades on sõltuv kohalikust ostujõust ehk kus konkurents on näiliselt nõrk, seal on ka väga väike ostujõud, mis aga omakorda tingib seda, et kauplus ei saa meelevaldseid hindu kasutada, milline mulje võib nimetatud artiklit lugedes jääda.
Tõenäoliselt tuleb meil leppida tõsiasjaga, et maapiirkonnas elamine on kallim, ja seda mitte ainult kohaliku poe kaupade hinnatasandi tõttu. Ka paljudele muudele teenustele, mida näiteks Nissi piirkonna tarbijad vajavad, peavad nad lisama transpordikulu lähimasse teenuse saamise kohta ja tagasisõiduks.
Kindel on see, et kui Nissi ostja peaks kaupa ostmas käima Laagri maksimarketis, maksaks tema ostukorvi transpordikulud oluliselt enam kui kohaliku kaupluse mõneti kõrgem hinnatasand.
Haapsalu hinnatasandit mõjutab ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud müügimaks, mille piirkonna ettevõtted peavad kandma kohaliku omavalitsuse arvele. Samuti on Haapsalus kehtestatud väga kõrged vee- ja kanalisatsioonimaksud.
Tallinna ja Tartu ülikonkurentsi tingimustes kujunenud hinnatasand on küll tarbijatele meeldiv, kuid on viinud selleni, et tõenäoliselt suurem osa jaekettidest lõpetab aasta kahjumiga ja see pikalt nii kesta ei saa.
Ülikonkurents Tallinnas ja teistes suuremates linnades moonutab hinnataset alla tasuvuspiiri rohkem kui alakonkurents maal üle selle. Aga mõistlik kasum on ka kaupmehele tema tegevuse jätkamiseks vajalik.