Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalurid soovivad kvootide suurendamist
Eesti Kalurite Liidu juhatuse koosolekul kuulati ära teadlaste kommentaarid Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) poolt Rahvusvahelisele Läänemere Kalanduskomisjonile (IBSFC) tehtud soovituste suhtes. Teadlaste uurimusest järeldub, et kiluvarusid hinnatakse Läänemeres rahuldavas olukorras olevaks ning peetakse võimalikuks isegi püügikvoodi minimaalset tõstmist (8). See jääks aga väiksemaks kui käesolevaks aastaks kehtestatud 11,5 langus. Oodatav kilupüügikvoot 2002. aastaks on 400 000 tonni, millest Eesti osa oleks 10.
Kalurid ei saa kuidagi olla nõus meres üldise kalavaru vähenemise hinnanguga, kui saagid hoopis kasvavad. Räimepüüki soovitakse järsult vähendada 73 000 tonnile. 33 200 tonni soovitatakse püüda Liivi lahe osas, kus seda saavad püüda ainult Eesti ja Läti kalurid. Eesti osa Liivi lahe saagist peaks moodustama poole.
Üldise ICES soovitatava räimekvoodi vähendamise korral jääks Eesti osaks ainult 7300 tonni. Arvestada tuleks, et peale räimepüügi kvoodi Liivi lahes peaks lisanduma ka räimepüügi kvoot selle vältimatuks kaaspüügiks kilu traalpüügil avamere poolses küljes.
Lähtudes ICES teadlaste soovitustest, on traalpüügisaakides 65 kilu ja 35 räime. Seega peaks sellisel juhul Eesti kalurite 40 000 tonni kilupüügikvoodi juures olema traalpüüdjate räimekvoot (väljaspool Liivi lahte) 21 500 tonni. Tegelikkuses on meie läänepoolsete püügirajoonide kasutajate arvates aga tinglik kilu ja räime suhe traalisaakides (avameres) 80/20. Minimaalselt vajalik räimepüügikvoot kokku oleks seega 27 500 tonni.
Eelpooltoodud olukorra selgitamisel järeldati:
Ilmselt oleks vaja teadlastel täpselt määratleda räime kude-eelsed kogunemiskohad ja kaaluda neis kohtades aprillis-mais traalpüügi üldist keeldu.
Lähitulevikus on tõenäoliselt võimalik ka Liivi lahe kalavaru käsitleda muust Läänemerest eraldi, milles püügivõimalused jääksid sel juhul ainult Eesti ja Läti kaluritele.
Teadaolevatel andmetel jaotuvad Liivi lahe räimevarud oma paiknemiselt Eesti ja Läti vahel võrdselt, või isegi natuke Eesti kalurite kasukski. Ajalooliselt on aga Läti kalurid Liivi lahe räimest välja püüdnud 2/3 kala kogusest. Seetõttu peaksime Liivi lahes koheselt oma räimepüüki intensiivistama. Tegelikult on meil väljakujunenud traalpüügi tase 70 000 tonni aastas ja sellest võiks olla 7500 tonni Liivi lahes ja 62 000 tonni mujal, millele lisanduks passiivne räimepüük 10 000 tonni Liivi lahes.
Kalurite Liidu juhatus soovitab räimepüügi kvoodi arvestuslikuks minimaalseks suuruseks 37 500 tonni, millisest kogusest 10 000 tonni oleks Liivi lahe passiivne räimepüük, 7500 tonni traalpüük Liivi lahes ning 10 000 tonni avameres kilu kaaspüügina.
Kalurite Liidu juhatus ja Eesti Kalaliit leidsid, et ICES soovitus ei ole kuidagi vastuvõetav Eesti kalamajandusele. Sellise soovituse realiseerimine tekitaks teravaid sotsiaalpoliitilisi ja majanduslikke probleeme, kuid see oleks juba eraldi teema ja vajaks majandusteadlaste sügavamat analüüsi.