USA langus levib Põhjalas

Analüütikutele teeb muret pessimismi süvenemine väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete hulgas ning suur langus börsidel.

?See viitab investeeringute järsule vähenemisele tuleval aastal ning tööpuuduse kasvule,? ütles Soome Tööstuse ja Tööandjate Liidu peaökonomist Pekka Tsupari ajalehele Dagens Industri.

Tsupari sõnul pole ettevõtjate suhtumine nii sünge olnud 1991. aasta ?lamast? saadik, mil Soome tegi läbi sõjajärgse aja kõige rängema kriisi. ?Tagasiminek on suurem kui 1997?1998 Aasia ja Venemaa kriisi ajal.?

Soome selle aasta majanduskasvu prognoosi on alandatud 4,5 protsendilt 2 protsendile. Helsingi börsi aktsiaindeks on aastaga kukkunud 50, viimase kümnendi tõusumootor Nokia on odavnenud 54. Reklaamiturg mõõnab ning Põhjala suurim meediakontsern Sanoma-WSOY kaalub vallandamisi.

Negatiivset pilti pehmendab Soome jätkuvalt ülejäägiga eelarve, ettevõtete ja majapidamiste väike võlakoorem ning madalad laenuintressid.

Rootsi väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest usub helgemasse homsesse läinud aasta 50 asemel praegu vaid 14. ?See, mis praegu toimub, on suurettevõte tootmise vähendamine ja see on hakanud tõsiselt tunda andma allhankijate juures,? ütles riikliku ettevõtluskonsultatsioonifirma Almi infojuht Carl Fridh.

Aktsiate hinnad Stockholmi börsil on viimase 18 kuuga poole võrra odavnenud ning viimase saja aasta jooksul on rängemat langust ette tulnud vaid kahel korral. Tööstus on languses, ent juba usutakse Rootsis halvima möödumist.

?Tööstuskonjunktuur käis teises kvartalis põhjast läbi ning hakkab kolmandas jälle tõusma,? ütles maaklerfirma Hagströmer & Qviberg peaökonomist Mattias Sundling.

Majanduskasvu prognoosivad analüütikud tänavu 2?2,2.

Rootsi puhul on eriti positiivne tugev siseturu nõudlus, mida hoiab üleval tööpuuduse vähenemine (ehkki aeglustunud) ning maksude alanemine. Rootslaste reaaltulud kasvavad tänavu ja tuleval aastal vastavalt 4 ja 4,5.

Ka Taani majanduskasv aeglustub, kuid konjunktuuri langus on väiksem kui Soomes ja Rootsis. Erinevalt Soomest ja Rootsist on Taanis palju allhankijaid välismaistele suurfirmadele, mitte niivõrd globaalsetele kontsernidele. See tähendab mitmekesisemat struktuuri ja suuremat paindlikkust, mis langevas konjunktuuris kasuks tuleb. Hästi läheb ka Taani põllumajandusel, mille eksporti toetavad olulise konkurendi Hollandi probleemid suu- ja sõrataudiga. Taani kaubavahetus on 40 miljardi Taani krooniga plussis.

Taani tööstuse investeerimistaktis ei ole märke langusest ning valitsus peab plaani maksude alandamiseks, mis peaks veelgi turgutama siseturu nõudlust, ütles Taani keskpanga finantstehingute osakonna juht Mads Jacobsen.

Samas kõneleb reklaami vähenemine, mille tõttu üks suuremaid lehti Berlingske Tidene koondab sada inimest, ka Taani majanduskonjunktuuri aeglustumisest.

Norrat pole välisturgudel toimuv peaaegu üldse mõjutanud. Tootmisvõimsused on töös ning tööjõudu napib, valdavad on ülekuumenemise probleemid. Juuli 2,5protsendiline töötus oli viimase kahe aasta madalaim.

Traditsiooniline eksporditööstus mängib Norra majanduses väikest osa. Seega ei mõjuta Norra tootjaid välisturu nõudluse vähendamine. Naftaraha hoiab üleval siseturu nõudlust. Probleemid tekivad siis, kui majanduskasv mujal maailmas jääb mõõnama pikaks ajaks, mis lõpuks viib nõudluse vähenemisega alla ka nafta hinna.