Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

1991. a ? poliitika oli majandusest olulisem

Paavo Palk 24. august 2001, 00:00

Majandusvaldkonnas võiks 1991. a augustikuu sündmuste põhjal teha mitmeid huvitavaid järeldusi. Esmalt väärib märkimist, et Nõukogude propaganda oli meie iseseisvumisele vastu töötades edukas just majandusvaldkonnas. Enamik Lääne eksperte uskus, et Baltimaade majandused ei suuda iseseisvatena hästi toimida.

Euroopa Komisjoni president Jacques Delors lausus augustis 1991 Euroopa Ühenduse liikmesriikide välisministritele, et Balti riikide diplomaatiline tunnustamine toob endaga kaasa vastutuse anda väga suurt majanduslikku abi.

Euroopa Komisjoni eksperdid ütlesid, et Eesti, Läti ja Leedu vajavad turumajandusele ülemineku perioodil aastas 2-3 mld dollarit Lääne abi. Nende hinnangul sõltus 60% Balti riikide rahvuslikust koguproduktist kaubavahetusest N.Liiduga, mis teeb ülemineku turumajandusele raskemaks kui mujal Ida-Euroopas. Ka Eesti iseseisvumist tugevalt toetanud Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen märkis 27. augustil, et Balti riigid on majanduslikult nii tihedalt seotud N.Liiduga, et iseseisvus on nagu ?ihuliikme äralõikamine?. Ta lisas, et Euroopa Ühendus peab olema Eestile, Lätile ja Leedule majandusabi jagamisel helde.

Skeptitsism meie majanduse suhtes oli väga suur ka USAs. Uudisteagentuur Reuters tsiteeris 3. septembril 1991 mitut USA rahandus-ja valuutaturu eksperti, kes üksmeelselt väitsid, et Balti riigid teevad suure vea, kui võtavad kasutusele oma valuutad.

Praeguseks on ilmne kui ekslikud olid eeltoodud seisukohad. Viimase kümne aasta jooksul on Balti riikidele antud välisabi kokku vähem kui miljardi dollari eest. Sellest hoolimata arenevad Eesti, Läti ning Leedu majandused enamike Ida-Euroopa riikidega võrreldes kiiresti ning nende valuutad toimivad hästi.

10 aasta eest põhjustas ülemäärast pessimismi Balti riikide suhtes see, et ülehinnati meie sõltuvust Venemaast ja alahinnati meie suutlikkust oma majandussidemeid ümber suunata.

Eesti Venemaaga seotuse ülehindamine on kadumas alles viimastel aastatel, sest arvestatakse meie pääsuga esimeste ELiga ühinejate hulka. Veel 1994. a pidi Eesti diplomaat Priit Kolbre tunnistama, et Lääneriikide esindajad tulevad Tallinna ?arvates, et neil on endise Nõukodude Liidu ja seega ka Eesti probleemid teada.?

Veel üks oluline põhjus Eesti arenguvõimaluste alahindamisel oli juhtivates majandusringkondades valitsev stabiilsuseihalus. Bradfordi ülikoolis analüüsiti paar aastat tagasi põhjalikult inglise ajalehtede suhtumist Balti iseseisvuspürgimustesse. Selgus, et kõige vähem toetas meid konfliktis Moskvaga Financial Times.

Juhtiv ärileht arvestas oma lugejatega, kellele olid vastumeelt igasugused võimalikud vapustused, mis investeeringud ohtu seavad. Suur raha kardab eelkõige suurt riski ning Eesti sõltumatuspüüdeid peeti riske suurendavaiks.

Olulisim järeldus eelkirjutatu põhjal on aga, et taasiseseisvumises olid olulisimad poliitilised ja emotsionaalsed tegurid ning majanduslike kaalutluste osatähtsus jäi enamasti väikeseks. Nt Island jätkas 1991. a kevadel Baltimaade toetamist hoolimata Venemaa majandussanktsioonidest, ehkki oli selge, et võimalik koostöö tihenemine Eesti, Läti ja Leeduga ei korva seda kaotust äris.

Eelöeldu ei tähenda siiski, et majanduslikud kaalutlused iseseisvumist ei mõjutanud. Nafta odavnemise tõttu raskustesse sattunud N.Liidu sõltuvus Lääne majandusabist sundis Mihhail Gorbat?ovi Baltimaade sõltumatuse taotlusse leebelt suhtuma.

Ehkki pessimism Eesti majanduse tuleviku suhtes ei saanud taasiseseisvumisel takistuseks, pidurdas see meie arengut järgnevatel aastatel. Halb maine tähendas kallimat raha ja vähem investeeringuid ning ahendas valikuvabadust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing