Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Horvaatiast leiab Euroopa ilusaima ranniku

Kaido Einama 24. august 2001, 00:00

Horvaatia pealinn Zagreb sarnaneb oma vanalinna ja tänavalaternatega pisut Tallinnaga. Pargid aga on seal suuremad ja rahvas sõbralikum. Öösel on linn täis inimesi, turiste kohtab nende seas vähe. Linnaelanikud naudivad sooja ilma ja sumedat õhtut all-linna keskuses Jelacici väljakul, kuhu pärast iseseisvuse taastamist pandi tagasi rahvuskangelase, Horvaatia asekuninga Josip Jelacici kuju.

Pealinnast Zagrebist viivad head, kuid kohati tasulised maanteed ranniku poole. Tee ääres on külasid, millest mõned veel siiamaani kuuliaukudest täksitud. Neid auke ei pahteldatagi, vaid säilitatakse kui monumente möödunud lahingutest Jugoslaavia liitriigiga. Pealtnäha sõjast eriti palju muid ohtlikke jälgi polegi, kuid öös võib leida asju, mis sõda jälle meelde tuletavad.

Kui matkajad leiavad tee ääres parkla kõrval kena heinamaa, panevad nad sinna oma telgid üles. Varahommikul äratavad esimesi ärkajaid autosignaalid. Horvaadid, kes parklasse sõidavad, annavad närviliselt signaali ja sõidavad edasi. Siis aga saabub politsei. Serbohorvaadi keeles alustatakse. Seejärel tuleb saksa ja inglise keel. Jutu sisu on üks ? palun lahkuge endiselt miiniväljalt. See on küll ammu demineeritud, aga ikkagi ? parem on, kui sellel ei tallataks. Telklaager pannakse kokku mõne minutiga.

Horvaatias on palju rahvusparke, kus leiab peaaegu kõik, mida Euroopa loodus suudab pakkuda. Plitvice rahvuspark näiteks koosneb kuueteistkümnest helesinisest järvest metsastunud kaljude vahel. Järved on ühendatud kaskaadide, jugade ja kärestikega. Helesinises järvevees ei jää midagi varju ? sammaldunud oksad ja kalaparved nende vahel on turistidele näha nagu peo peal. Alates 1979. aastast on rahvuspark UNESCO maailmapärandi nimekirjas.

Paklenica rahvuspargis Aadria mere ääres on aga mägikanjon, kus saab kaljuseinu mööda sadu meetreid ülespoole ronida, niisama tund aega jalgsi mäge vallutada ja tippu jõudes väikese piletiraha eest stalaktiitide ja stalagmiitide vahele koopasse sukelduda.

Linnad Aadria rannikul on müstilised ja oma nägu. Näiteks Split meelitab turiste hiiglasliku Rooma-aegse Diocletanuse paleega. Nii hiiglasuur, et palee varemetesse on hiljem ehitatud terve vanalinn. Tänavate kohal, all ja majade hoovides on keiser Diocletanuse palee saalide fragmente ja linna all on katakombid palee keldritega. Palee 26 meetri kõrgustelt müüridelt saab uuema aja hoonetele ülevalt alla vaadata. Varemete sisse mahub praegu 220 maja, kus elab 3000 inimest.

Kui Dalmaatsia rannikul Aadria maanteed pidi sadu meetreid merepinnast kõrgemal sõita, on autot juhtida üsna keeruline. Pidevalt näeb hingematvaid vaateid Aadria merele, pilgu võib heita Horvaatia saartele ja näha neid nagu maakaardilt.

Pag on hiiglapikk maakitsus meres, millele saab Zadari poolt üle silla praami abita. Pagi saare keskel on linn nimega Pag, kus kõik rahulikuks puhkuseks olemas: liivarand väga sooja veega lahesopis, sukeldumiskeskus, jahisadam ja hotellid-restoranid.

Linnarahvas ei karda turiste ega pätte, ka ei pane pererahvas ukse taha luuda, kui kodust ära läheb. Vanalinnas lihtsalt polegi tihti millegi taha seda panna. Elutuba avaneb otse tänavale. Mõnikord on ees õhuke kardin, mõnikord aga võib möödajalutaja visata pilgu otse elutuppa ja näha, kuidas last vannitatakse, kohalikku kuulsat pitsi kootakse või kuidas söögilaua taga pere lõunat sööb.

Krki saarele viib praam Rabi saarelt, mis on sukeldujate paradiis. Sõit kulgeb üle tõelise ideaalmaastiku. Mõlemale poole jäävad hiigelkaljud, mille vahel on laevad kui märkamatud täpikesed.

Kahe mäe vahele pressitud Baska linn Krki saarel mattub hämarusse juba õhtul vara, sest mitmesajameetrised kaljud peidavad päikese varakult enda taha. Ühest kuristikust teiseni kulgev rand on juba turiste täis, sest Krki ühendab maaga sild ja põhjast saabuvad saksa turistid võivad Baskasse oma autodega välja sõita.

Lisaks kitsale vanalinnale on kahe kalju vahel hulganisti motelle ja kämpinguid mustlaslaagriga sarnanevate telgiväljadega. Motorolleril politsei aga puhastab õhtul ranna sinna metsikult ööbima läinud turistidest.

Turistiradadelt kõrvale jääva helesinise laguuni ääres kaljul asuvat Vrbnikut tasub imetleda, kuna sealne ülikitsaste tänavatega vanalinn on peaaegu turistitühi. Giid, kes muuseumis kellatorni lubab, võib pühendada teile terve tunni ja rääkida linna ajaloost. Linna vanaaegsed vinoteegid pakuvad Horvaatia ühe kõige parema piirkonna veini. Ja vanalinnas jalutades võib sattuda kellelegi siesta ajal lausa külla. Ainuüksi mainimine, et oled eestlane, võib avada Horvaatias nii mõnegi ukse.

Krki naabersaarel Cresil võib kohata teeviitu, mis lubavad järgmise linna kauguseks üle 50 kilomeetri. Mäed on saarel üle 600 meetri kõrged. Sadamad ja linnad on merepinna kõrgusel, maantee aga kulgeb mööda hingematvate vaadetega mäeahelikku, kust kohati saab heita pilgu poole kilomeetri sügavusel loksuvale Vahemerele.

Lärmakaks ööeluks ja kõrgete hotellidega rannapromenaadide nautimiseks pole vaja Horvaatiast Itaaliasse põgeneda. Selliseid kohti leiab ka Horvaatiast.

Istria poolsaarest itta jääb suurlinn Rijeka, sellest tosina kilomeetri kaugusel on turistisõbralik kuurort Opatija, kus ööpäev läbi käib aktiivne puhkeelu ja kus veedavad oma vanaduspäevi saksa pensionärid. Mida kaugemale linnast, seda rahulikumaks lähevad kuurordid ? Lovranis on juba pikad liivarannad täis siseturiste, edasi tulevad aga müstilised rannakülad, kus turiste nähakse üsna harva ja kus selgub, et vesi on kulla hinnaga. Võõrastele seda ei anta, kuid poest saab vett osta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:10
Otsi:

Ava täpsem otsing