Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kümme aastat arendustööd Eesti majanduses

Mart Relve 24. august 2001, 00:00

Rahvusriigi taastamine kümme aastat tagasi kandis suurt vabaduse aadet ja seda igast elu aspektist vaadates. Mõningane vabadus ettevõtluses oli aga saabunud juba paar aastat varem, kui hakkasid tekkima esimesed kooperatiivid, Eesti Kaubandus-Tööstuskodagi taasasutati juba 1989. a.

Kaheldamatult oli Eesti majanduse iseseisvusdeklaratsiooniks 1992. a suvel läbiviidud rahareform. Kümne kuu pärast 10 sünnipäeva tähistav Eesti kroon oli tollal oluline märk Eesti majanduse täielikust iseseisvumisest. Valuutakomiteel põhinev fikseeritud vahetuskursiga rahasüsteem on tõestanud oma edukat toimimist Eesti majandusruumis ja olnud üks stabiilsuse garantii. Kiire ja otsustav rahareform on üks tänase Eesti majandusarengu peamisi tugisambaid.

Erinevalt kümme aastat stabiilsena püsinud Eesti krooni kursist on kogu majandus viimase kümne aasta jooksul läbi elanud mitmeid suuremaid ning väiksemaid mullistusi, mille mõju ettevõtlusele on olnud nii negatiivne kui ka positiivne. Nt Vene turu kokkuvarisemine pani raskesse olukorda mitmed Eesti ettevõtted, kuid samas sundis neid otsima uusi ja stabiilsemaid turge Euroopa suunal. Tänased ettevõtted on seeläbi tugevamad ning stabiilsemad ning on võimelised edukalt konkureerima.

Lisaks rahareformile pean Eesti majanduse arengu seisukohalt oluliseks kiirelt läbiviidud privatiseerimist, mille kaudu suurem osa ettevõtlusest liikus eraomanike kätte. Üheksakümnendate alguses alanud protsessi käigus müüdi üle 500 riigiettevõtte ja hulk munitsipaalfirmasid. Eraomanikud, kes oma investeeringutelt kasumit ootavad, ning vaba konkurents on sundinud ettevõtteid üha enam pöörama tähelepanu kvaliteedile ja efektiivsusele.

Kolmas edufaktori on Eesti liberaalne majanduspoliitika. Eesti turg on olnud avatud ja siin konkureerimiseks on Eesti ettevõtted pidanud rinda pistma igat liiki rahvusvaheliste konkurentidega. Vaba konkurents koduturul on taganud ettevõtetele olulise konkurentsivõime ka välisturgudel. Eesti ettevõtete areng sunnib neid avastama üha uusi turge ning leidma üha uusi võimalusi ekspordiks. Ekspordi areng peab olema prioriteet nii ettevõtetele, ettevõtlusorganisatsioonile kui ka valitsusele.

Oluliseks tähiseks ettevõtluse arengus tuleb pidada ettevõtete tulumaksu reformi aastal 2000. Investeeringute vabastamine tulumaksust on juba andnud mõningast efekti, kuid usun, et peamine kasutegur väljendub alles mõne aasta jooksul. Tahaks ainult loota, et meil jätkub kindlameelsust ja arukust et juba valitud kursil püsida ning teha majandust puudutavaid otsuseid ikka majanduslikke kriteeriume arvestades.

Viimase 10 aasta muutuste keerises sattusid mitmed inimesed juhuslikult ettevõtlusesse ja on heameel näha kui leidlik ja visa on olnud Eesti inimene ettevõtjana.

Tänases kaubanduskoja liikmeskonnas on palju neid, keda oleme sel aastal õnnitlenud kümnenda tegevusaasta puhul. Dekaad pole maailmamajanduses mingi aeg, iseseisva Eesti majanduses on see maksimum ja tõsine vastupidavuse proov.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:49
Otsi:

Ava täpsem otsing